RTK hinnangul seisnes ülikooli eksimus selles, et hanketingimustes oli nõue, mille järgi peab pakkuja koosseisus oleval elektritööde eest vastutaval isikul olema A-klassi pädevustunnistust ja see nõue pidi olema täidetud juba pakkumuse esitamise ajahetkeks.

RTK hindas, et selline nõue piiras põhjendamatult pakkujaid, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja seetõttu ei olnud kõigil huvitatutel võrdseid võimalusi hankes osalemiseks. Sellest lähtuvalt tegi RTK otsuse pidada kinni 10% projekti rahastusest ehk 1 509 888 eurot.

Tartu ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Viivika Eljand-Kärp ütles Fortele, ülikool ei nõustu RTK otsusega, kuna ülikoolil oli kohustus kehtestada just sellised kvalifitseerimistingimused.

„Delta keskuse ehitamisel olid ette nähtud spetsiifilised elektritööd, mida Eesti seadusandlusest tulenevalt tohib juhtida vaid A-klassi pädevusega isik. Ka kõik valdkonnas tegutsevad välisriigi pakkujad pidid mõistma, et oma kompetentsuse tõestamiseks oli igal juhul vajalik taotleda Eestis kutsekvalifikatsiooni tunnustamist? Teisisõnu ei olnud Eestis võimalik selliseid elektritöid teha üksnes välisriigi samaväärse dokumendi alusel," ütles Eljand-Kärp.

Ülikool leiab, et isikute erinev kohtlemine ei saa olla õigusvastane, kui selline kohustus tuleneb seadusest. Eljan-Kärp märkis, et kõnealuse hanke vastu ei tundnud huvi ükski välispakkuja ei registreerunud riigihankele ega esitanud hanke kohta ka ühtegi küsimust.

Kui minna veel täpsemaks, siis ülikool lähtus hanke korraldamisel enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete seadusest, mille sätted viitasid sellele, et ülikoolil ei olnud mitte üksnes õigus, vaid kohustus nõuda pakkujatelt konkreetset elektritööde A-klassi pädevustunnistust ja kontrollida selle olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel.

„Seaduse ebaõnnestunud sõnastust ning väidetavat vastuolu EL-i õigusega ei saa ette heita hankijale," leiab ülikool ja juhib hagis tähelepanu ka sellele, et ligi pool aastat pärast hanke väljakuulutamist teavitas rahandusministeerium uutest juhistest ning pärast nende saamist tegi RTK toetuse kasutamise kohta esialgse kontrolli ja kinnitas, et ülikooli hankes olev pädevusklassi nõue ei piira kvalifitseerumist.

„Märkimisväärne on, et RTK on ülikoolile finantskorrektsiooni tegemisel hanketingimuste õiguspärasust hinnates lähtunud just neist hanke avaldamisest pool aastat hiljem edastatud rangematest juhistest, mille järgimise vajadusest ei olnud hanke väljakuulutamise ajahetkel teadlik isegi rakendusüksus ise. Kokkuvõttes leiab ülikool, et ei ole rikkumist toime pannud," ütles Viivika Eljand-Kärp.

Ülikoolile esitatud tagasinõude suurus oli niisiis 1 509 888,17 eurot, mis tasaarvestati ülikoolile väljamaksmata 715 210,19 euroga ja seega tasus ülikool RTK 6.08.2021 otsuse alusel 15. septembril reaalselt tagasi 794 677,98 eurot. Seejärel esitati esmalt vaie, saadi sellele negatiivne vastus ja pöörduti lõpuks eile kohtusse.

Tartu ülikool sai kõnealuse projekti jaoks raha sihtasutuse Archimedes 05.12.2016 otsusega.

Rahandusministeerium tuvastas 2020. aastal läbiviidud projektiauditi raames ülikooli korraldatud hankes nr 190596 olulise rikkumisena, et toetuse saaja on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketeates seadnud pakkujate kvalifitseerimiseks piirava tingimuse välispakkujate suhtes, mistõttu ei olnud kõigile hankes huvitatud isikutele tagatud võrdsed võimaluse hankemenetluses osalemiseks.

Riik leiab, et hankija ehk ülikool ei olnud hanketeates sätestanud potentsiaalsele välispakkujale võimalust esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita. Seega oli seatud kvalifitseerimise tingimused oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ning sellest tuleneva pakkuja päritolu alusel diskrimineerimise keeluga.

„Seega, kuna vaide esitaja ei ole hanketeates täpsustanud seda, kas ja millisel viisil on võimalik välisriigi pakkujal tõendada oma samaväärset pädevust, siis ei saanud kõik pakkujad ühtmoodi eeldada, et nad võivad hankes osalemiseks esitada ka välisriigis välja antud sarnaseid dokumente," leiab toetuse eraldaja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid