Brembo arendab uudset elektroonilist pidurisüsteemi

Gaasipedaali ja drosseli vahelt on füüsiline ühendus juba ammu ära kaotatud ja nüüd proovib Itaalia piduritootja Brembo sama teha ka piduritega, kirjutab Accelerista.com.

Drive-by-wire pole enam uudis, samuti ka elektrooniline roolimine, kus roolilati ja rooli vahel puudub füüsiline ühendus. Brembo katsetab nüüd pidurisüsteemi Sensify, kust puudub pea kogu harjumuspärane hüdraulika.

Siiani on Brembo tuntud kui võimekate pidurisüsteemide ning pidurikomponentide nagu sadulate, ketaste, klotside, voolikute, silindrite jne tootja, kes tarkvaralise poole jätnud pigem Boschile ja Continentalile. Aga Sensify on tootja oma arendus, mis likvideerib füüsilise ühenduse pedaali ja pidurite vahelt.

Tavapäraste pidurite puhul kajastub pedaalivajutus rõhus, mis surub pidurivedeliku surve abil sadulate kolbidele, mis omakorda pressivad klotsid vastu kettaid. Sensify eemaldaks enamuse piduritorusid ja -voolikuid ning pedaalivajutus annaks süsteemile vaid vajaliku info, mille põhjal otsustada, kui tugevat pidurdust juht soovib. Edasine on mitmete juhtajude (ja Brembo väitel ka tehisintellekti!) otsustada – samamoodi nagu elektroonilise gaasipedaali puhul, mis võib samasuguse vajutuse peale vastavalt hetke tingimustele erinevalt reageerida.

Sensify katsetab pidurisadulates erinevat lähenemist – nii hüdraulilist kui täiselektrilist. Hüdraulilise sadula puhul tagavad pedaalivajutusele vastava surve hüdraulilised täiturid, elektromehaanilised sadulad aga toimivad ilma vedelikuta, kuid on palju raskemad.

Mis on Sensify boonused? Brembo sõnutsi lüheneb pidurdusteekond (pole teada, palju ja millega võrreldes), “kasvab juhi enesekindlus roolis” ja “paraneb auto sooritusvõime”. Lisaks tüüpilisele turundusjutule aga lubatakse ka, et vähenevad pidurite hoolduskulud, kuna nüüd on võimalik klotsid ja kettad tavasõidul täielikult üksteisest eraldada, vähendades niiviisi kulumist. Loomulikult vajab ka piduriõli vähem tähelepanu – eeldusel, et klient üldse valib hüdrauliliste täituritega süsteemi.

Lisaks oleks võimalik sarnaselt gaasipedaalile ka piduripedaalile erinevaid "reageerimisrežiime" pakkuda. Elektrisõidukite puhul räägitakse täpsemast ja efektiivsemast kineetilise energia taastesüsteemist, lisaks on sellised pidurid samm autonoomsete sõidukite poole – kui pedaalid ei tee muud kui saadavad signaali, siis pole vahet, kas signaali saadab juht või juhtaju. See pole vajalik, kuid teeb arendajatele töö palju mugavamaks ja kiiremaks.

Miinustest? Tõenäoliselt kannatab pedaalitunnetus, ükskõik kui palju pedaali vastusurvet timmida. Elektromehaaniliste sadulate puhul kasvab ka vedrustamata mass, mis mõjutab veermiku toimimist negatiivselt. Suure tõenäosusega hakkavad sel põhjusel neid kõigil ratastel kasutama vaid autod, mille puhul see pole mure – sportautod saavad tõenäoliselt esisillale hüdrauliliste täituritega sadulad ning võidusõidumasinate puhul tuleks need igasse nurka.

Ja loomulikult on mureks ka ohutus, kui autol vool kaob – mis iganes tarkvaralise, füüsilise või välise rikke tõttu. Mis on turvalahendus? Eks saame täpsemalt teada 2024. aastal, mil süsteem peaks turule jõudma.