„Töötajate arvu pole me koroonaajal kasvatanud, sest inimesi pole tööturul saadaval. Samuti on sisemiselt koroonaosakondadesse personali leidmine keeruline. Töötajad on väsinud pikaajalisest viirusevastasest võitlusest. See on nõudnud pikaajalist pingutust ja motivatsiooni leidmine on muutunud järjest raskemaks, üha keerulisem on saada töötajaid lisatööd tegema," rääkis Fortele ITK pressiesindaja Anneli Rõuk.

28. oktoobri hommikuse seisuga on haiglates 542 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 379 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 274 ehk 72% on vaktsineerimata ja 105 ehk 28% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Indrek Soosaar tõdes, et personali defitsiit on juba varasemast süsteemis olnud probleem ja töötajate väljakoolitamine võtab aastaid arstide puhul kuus aastat põhiõpe, sellele lisaks residentuur 35 aastat, õdede puhul põhiõpe 3,5 aastat.

Seetõttu ei ole olnud võimalik personali ka kriisi tingimustes piisava kiirusega juurde koolitada.

„Lisaks on pikalt kestnud kriis mõjunud raskelt olemasolevatele töötajatele on läbipõlemist, töölt lahkumist, piiratakse töökoormust, mis veelgi vähendab olemasolevat personali," ütles Soosaar ja lisas, et kiireid ja lihtsaid lahendusi sellele olukorrale ei ole.

Töötajate osas on riik suurendanud COVID-i voodikohtade rahastamist, lisaks saavad haiglad kaasata kaitseväe parameedikuid, arsti- ja õendustudengeid, aga ka MTÜ VAABi, mille abil on võimalik meditsiinitöötajaid, kellel on võimalik lisatööd teha, viia kokku tervishoiuteenuse osutajatega.

Tehnilise poole pealt on haiglad käesoleva koroonalaine eel oma varusid täiendanud ja riigi poolt on keskselt hangitud juurde hingamisaparaate, ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooni (ECMO) vahendeid, remdesiviri, monoklonaalseid antikehi, isikukaitsevahendeid.

Anneli Rõuk tõi näitena, et ITK on lisaks olemasolevale 40-le varunud juurde üheksa hingamisaparaati.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid