Korea tootja pakub selles kategoorias meil hetkel nelja mudelit: Hyundai Kona, Tucson, Santa Fe ning Ioniq 5. Ja kuigi tundus, et Kona näol on tegu juba sedavõrd kompaktse sõidukiga, et tema alla veel üht krossoverit positsioneerida on ilmvõimatu, siis Hyundai suutis seal veel täitmata niši leida.

Auto on saanud oma nime Baskimaa linna Bayonne’i järgi, sest Hyundai arvates peab Euroopasse mõeldud autol olema ka Euroopa päritoluga nimi. Toodetakse seda küll siiski Aasias, Marmara mere ääres paiknevas umbes Tallinna mõõtu Izmitis.

Bayon on tehnilise poole pealt kolmanda põlvkonna i20 ja Kona segu. Tegu on Hyundai poolt igati loogilise sammuga, sest tänu suurele kattuvusele i20-ga on selle tehnilised lahendused väikese luukpära peal juba ära katsetatud ja esimesed lastehaigused välja ravitud.

Napilt väiksem kui Hyundai Kona

Uudismudeli ametlikuks eelkäijaks peetakse Hyundai ix20, mis oli kõike muud kui silmatorkav ning seetõttu ei hiilanud ka erilise müügieduga. Bayoni aga tagasihoidlikkuses süüdistada ei saa, disainerid on saanud üsna vabad käed ning õnneks pole nad poolel teel ära väsinud, vaid jaksasid pingutada lõpuni – auto tagaosa on eesmisega võrreldes isegi paremini õnnestunud ning auto kujundus moodustab ühtse terviku.

Esiosa sarnaneb oma suure iluvõre kohal kõrgel paiknevate eraldi päevasõidutulede ja bumerangikujuliste esilaternatega mõneti uue Konaga. Tagantpoolt meenutab Bayon rohkem uut i20, kuid bumerangikujuliste tulede motiiv jätkub ka seal ja loomulikult ühendab neid hetke kiirmoele kohaselt punane riba.

Võib tunduda üllatuslik, kuid Bayon ja i20 on peaaegu ühepikkused (4,18 m), eriti jahmatab aga, et nende kõrguste vahe on vaid 5 sentimeetrit (1,49 m). Uskumatu, et tänapäeval eristab luukpära linnamaasturist vaid viis sentimeetrit! Samas ei saa uustulnuk uhkeldada rohkema kui 165 mm kliirensiga, mis jääb alla nii mõnelegi konkurendile.

Väikese pettumuse valmistas testiauto värv – kas tõesti polnud laos paremat võtta (jah, me teame, tegelikult on see kohustuslik, sest peakorteris otsustati, et see on kõige ilusam ja seetõttu nii ongi)? Ent sellegipoolest võiksid näiteks edasimüüjad motiveerida kliente tellima pisut rõõmsamat värvi autosid! Testiauto rohekashall värv tundus lihtsalt igav, aga kui tellida näiteks punane või sinine auto koos teist värvi katusega, muudab see omapärase disaini palju paremaks.

Jahmatavalt mahukas

Sees ootab i20-lt tuttav armatuurlaud, millel on meeldivalt kõrgele asetatud suur puuteekraan, kuid säilinud on ohtralt füüsilisi nuppe ning Hyundaile igiomane selge kasutusloogika. Kui auto on varustatud ka automaatse kliimaseadmega, saab temperatuuri reguleerida horisontaalsete lülititega, mida saab mugavalt üles või alla liigutada. Kuidas soovite, kas 21 või 22? Ei, palun 21,5, sest just seda peetakse autosõidul optimaalseimaks sisetemperatuuriks. Loomulikult on olemas ühildumine Apple CarPlay ja Android Autoga, kolm USB-porti ning võimalus telefoni juhtmevabaks laadimiseks.

Bayon jahmatab oma ruumikusega. Vaatamata sellele, et katus on tahapoole pisut längus, mahtusid kaks keskmisest pikemat meest üksteise taha kenasti istuma – natuke meenutab see juba hondajazzilikku ruumi-imet. Lisaks mahutab pagasiruum tavaolekus 411 liitrit (poolhübriidil 90 liitrit vähem – 48V aku nõuab oma), võrreldes Konaga (374 l) on seda pisut rohkem, ehkki mõni konkurent suudab neelata veel enamgi.

Kuna Hyundai on alati tootnud ilma eriliste viguriteta piisava ergonoomikaga istmeid, siis tabas Bayoni roolis väike pettumus. Üles-alla ja ette-taha reguleerimisvõimalused on piisavad, kuid padi on liiga sügav ja pehme ning selle tulemusel hakkab pikemate sõitude puhul selg valutama, napib volkswagenlikku kõvadust ja konkreetsust. Siit konkreetne soovitus ostjale – istuda autosse ning lihtsalt tunnetada, kas ja kuidas see sobib kokku tema kehaga.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid