Kanadas asuva Toronto ülikooli teadlased on välja pakkunud uue ulja mudeli, mis annab mõista, et tervet Päikesesüsteemi ümbritseb mastaapne magnettunnel.

Mudel keskendub kahele taevas leiduvale hiiglaslikule struktuurile — nn põhjapolaarkannusele ja tiivikpiirkonnale (ingl vastavalt North Polar Spur ja Fan Region).

Ehkki pärast nende avastamist 1960. aastatel on eeldatud, et neid piirkondi ei ühenda miski, kuuluvad mõlemad tegelikult Päikesesüsteemi ümbritseva hiiglasliku tunnelikujulise magnetvälja juurde — nii leiavad uurijad astronoomiadoktor Jennifer Westi juhtimisel.

„Üles taevasse vaadates näeksime seda tunnelilaadset struktuuri praktiliselt igas suunas, kuhu pilgu pööraksime — eeldusel, muidugi, et meie silmad näevad raadiolainesageduslikku kiirgust,“ märkis West.

Viidatud järeldustele jõudmiseks konstrueeris West raalmudeli, mis matkis seda, milline näeb taevane raadiolainekiirgus välja Maalt vaadates. Mudeli abil jõudsid teadlased järeldusele, et neid kaht struktuuri ühendavad köietaolised magnetilised niidid (ingl magnetic filament).

Westi hinnangute kohaselt paiknevad struktuurid meie Päikesesüsteemist u 350 valgusaasta kaugusel ja on peaaegu tuhande valgusaasta pikkused.

Tema töörühm kavatseb tulevikus struktuure veelgi keerukamalt mudeldada, lootuses mõista, millist rolli selline magnettunnel galaktikas etendab.

Magnetväljad ei eksisteeri kunagi eraldiseisvatena; need peavad olema üksteisega ühendatud. Seega on järgmine samm mõista, kuidas see lokaalne magnetväli ühendab mõlemad nii mastaapsema galaktilise magnetväljaga kui ka Päikese ja Maa väiksemate magnetväljadega.

„Ma leian, et on lihtsalt fantastiline iga kord öötaevasse vaadates kujutleda neid struktuure kõikjal,“ lisas West.

Tema uurimisrühma töö tulemused on avaldamiseks vastu võtnud teadusajakiri Science.