„Küsimus, kas keskkonnahoidlikum on eelistada gaasiga või hakkepuiduga köetavat katlamaja, sõltub nii kütuse päritolust kui ka katlamajas kasutatavast tehnoloogiast," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.

Maagaas on teatavasti fossiilne kütus, mille põletamine soosib kliimamuutusi. Biomassiga ehk puiduga kütmine võib olla aga kohalikul tasandil problemaatiline, kuna selle käigus satub õhku rohkem saasteaineid kui gaasiga kütmisel.

Kumba neist kahest eelistada? Erik Kosenkranius leiab, et puidu põletamise käigus eraldub süsinik, mis on varem metsades seotud - kui mets uueneb, siis seob see süsiniku uuesti puitu. „Kui kütteks kasutatav puit on varutud säästva metsanduse põhimõtteid järgides, siis toormena on see kindlasti keskkonnasäästlikum kui gaasiküte," leiab ta.

Puidukatlamajade kütus on üldjuhul purustatud raidmed, küttepuud ja puidutööstuse jäätmed. See on tooraine, mis tekib metsade majandamise käigus ja puidu töötlemisel niikuinii.

Maagaasiga kütmine küll kohaliku õhukvaliteedi mõistes puhtam, kuid laiemas pildis ei aita ametniku sõnul kaasa rohepöördele, vaid hoopis soosib kliimamuutusi.

Kuid kas on olemas veel paremaid lahendusi, mis oleksid head nii kohalikule õhule kui suures pildis kliimale? Jah, on.

„Gaasikütte korral soovitame kütusena eelistada biogaasi. Biogaasiga kütmine on rohepöörde mõistes eelistatum variant - selle käigus ei saastu ka kohalik õhk sellisel määral nagu puiduga küttes praegu laialtlevinud tehniliste lahenduste puhul. Seega bio- ja ringmajanduse põhimõtete järgi oleks kõige keskkonnahoidlikum eelistada bioenergiat," ütles Kosenkranius.

Puiduga küttes on tema sõnul aga oluline kasutada uusimat tehnoloogiat koos efektiivsete seadmetega saasteainete püüdmiseks - näiteks pesurit või elektrifiltrit.