Ajaloolise Keri tuletorni taastamine võib minna plaanitust kallimaks

Läänemere ühe vanima ja nüüdseks juba pikki aastaid laguneva Keri saare tuletorni taastamise esimesed tööd on viimaks lahti läinud, ent need võivad osutuda kallimaks, kui valitsus selleks raha on eraldanud.

Valitsus otsustas oktoobris 2019 eraldada reservfondist toonasele veeteede ametile ehk praegusele transpordiametile 2,12 miljoni eurot Keri tuletorni taastamiseks.

See oli väga rõõmustav uudis nii Keri saare käekägu pärast hoolitsevale MTÜle Keri Selts kui kõigile loodusest ja ajaloost lugupidavatele inimestele. Asi selles, et torn oli juba mitukümmend aastat tagasi nii halvas seisus, et 1987. aastal oli kogu kõrguses alla varisenud selle välismüüri põhjapoolne veerandosa ning torn ümbritseti nelja ajutise terasvitsaga ja sellises „ajutises" seisukorras on tuletorn siiamaani.

Pärast valitsuse positiivset otsust väljastas muinsuskaitseamet 2019. aasta 18. detsembril torni rekonstrueerimise eritingimused. Seejärel kulus enam kui aasta ja 115 380 eurot pluss käibemaks ning jaanuaris 2021 saigi valmis OÜ Zoroaster loodud rekonstrueerimise tööprojekt ja 25. veebruaril andis juba ehitusloa välja Viimsi vallavalitsus.

Transpordiameti haldusosakonna haldur Rando Sirak ütles sel nädalal aga Fortele, projekteerija hindas kogu tuletorni rekonstrueerimise maksumust kõrgemaks, kui valitsus selleks raha eraldas. Seega jagati ehitustööd kahte etappi ning tänaseks on läbi viidud hange esimese osa töödega alustamiseks.

„Esimeses etapis rekonstrueeritakse tuletorni alumine kiviosa - rekonstrueeritakse vundament, taastatakse varisenud kohas kivikehand uutest paekividest, rekonstrueeritakse müürivooder ja trepp," rääkis Sirak.

Esimese etapi töid viib 14. juunil sõlmitud lepingu alusel ellu Maardu ehitusettevõte OÜ Aruna-Ehitus, tööde maksumus on käibemaksuta 1 498 077 eurot ja nende eeldatav lõpp peaks saabuma 15.11.2022 ehk veidi enam kui aasta pärast.

Mõnevõrra kulub raha ka omanikujärelevalvele - 15.06.2021 sõlmis transpordiamet selleks lepingu AS-ga Infragate Eesti ning selle lepingu maksumus on 59 770 eurot käibemaksuta.

Kuhu tänaseks ehitusega jõutud on?

Umbes nädalapäevad tagasi märgati esimest korda Keri saarele lähenemas Eesti lipu all sõitvat laeva Protector, mis vedas kohale ka hiiglaslik ekskavaator. Selle abil asuti ehitama saarele ajutist kaid - esmalt torusid selleks, et need betooni täis valada.

Rando Sirak märkis, et tööd tuli siiski kohe ka pooleli jätta ja kogu kaid valmis ei saadud, kuna lainetus läks liiga suureks.

Ilma ajutise kaita ei ole aga võimalik materjalide ja seadmete transport saarele.

„Seega ei ole muude ehitustöödega alustatud," tõdes Sirak.

Artikli kirjutamise hetkel pole mereinfo kohaselt tõesti ühtegi alust saare lähistel näha.

Ajaloost

Keri esimene puidust tuletorn valmis Peeter I käsul 1723. aastal, 1759. aastal ehitati uus, samuti puidust tuletorn, mis sai kannatada 1799. aasta tugevas tormis.

Pärast seda alustati kivist tuletorni ehitamist. Ehitus jäi pooleli 1803. aastal raskete kivimaterjali varumise tingimuste tõttu ning lõpetamata kivijala peale ehitati 8-tahuline puidust torn. Kogukõrguseks sai tuletorn 80 jalga. Torni puitosa lammutati Krimmi sõja ajal 1854. aastal ning selle asemele paigaldati 1857. aastal Peterburi valutehases valmistatud metalltorn, mis on säilinud tänaseni.

1930. aastateks oli torni kivijala välismüür juba torni ehitamisel tehtud konstruktiivse vea tõttu hakanud pragunema ja 1937. aastal ümbritseti kivijalg nelja raudbetoonvööga. Teise maailmasõja ajal purustati torni valgustiosa, 1949 - 1951 torni remonditi, 1959. aastal valati kapitaalremondi käigus torni kivijala ümber raudbetoonist särk, mille välispind värviti õlivärviga punaseks. Viimane kapitaalremont oli 1971. aastal.

Raudbetoonsärk osutus praguneva välismüüri kooshoidmiseks nõrgaks ja see eemaldati 1986. aastal. 1987. aastal varises põhjapoolne veerandosa välismüürist kogu kõrguses. 1996. aastal tehti torni inseneriuuringud, seejärel ümbritseti torn nelja ajutise terasvitsaga. Sellises seisukorras on tuletorn ka praegu.

2008. aastal koostati muinsuskaitse eritingimused Heino Uuetalu poolt, 2012. aastal koostati eritingimused ja põhiprojekt Virgo Eiche poolt, kuid töid ei alustatud. Nüüd on lõpuks asutud reaalselt torni korda tegema.

Päikesepatareide ja akude abil juhib Keri saare plinkiv majakas jätkuvalt teed 11 meremiili raadiuses asuvatele merealustele