Üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala asub Põhja-Eesti pankrannikul ning selle eesmärk ongi paekalda ja pangametsa kaitse, samuti hallide luidete, lubjakivipaljandite, vanade loodusmetsade, soo-lehtmetsade ning rusukallete ja jäärakumetsade ning nende elustiku kaitsmine.

Praegune kord näeb ette, et uusi rajatisi tohib sellele alale ehitada vaid keskkonnaameti loal kaitseala eesmärkide täitmise tarbeks. Harku vald soovib aga rajada pangapealse ja aluse ühendamiseks lifti ja trepiga varustatud torni, et turistid, kooliõpilased ja kohalik rahvas pääseksid üles-alla liikuma. Selleks on vald juba riigihankegi läbi viinud ja torni projekteerijatele suured summad ehk 70 080 eurot + km ära maksnud. Torni jalamile pang all on rajatud aga juba uus kergliiklustee.

Samas kohas asuv vana trepp on rajatud juba aastal 2003 Pankranniku elamurajooni arendaja poolt tehnorajatisena ning on vananenud. Ametlikult seda kasutada ei tohikski, aga seda tehakse siiski.

Määruse uuendatud sõnastus näebki ette, et keskkonnaamet kirjalikul loal on lubatud ka selle rajatise püstitamine.

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter selgitas Fortele, et rajatise tellija ehk Harku vallavalitsuse ning nii keskkonnaameti kui keskkonnaministeeriumi hinnang täna on, et liftitorni arhitektuurne lahendus ei oma olulist negatiivset mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Marika Erikson lisas, et uue rajatise puhul arvestatakse juba olemasolevaid teid ja rajatisi ning seetõttu on mõju kaitseala väärtustele väike.

„Keskkonnaministeerium nõustus muudatuse algatamisega, kuna too lahendus on kõige parem ühenduse parandamise võimalus. Selle elluviimise tingimus on see, et tegevus ei kahjustaks kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist ja Natura loodusala väärtuste seisundit," ütles Erikson.

Uue rajatise vastu on pangapealsel asuva Pankranniku elamurajooni elanikud, kes kardavad, et uus torn võib kasvatada liiklust läbi nende elukoha ning ohustada avalikku korda. Nad pöördusid valla plaanide vastu kohtusse ning alates 22. juunist valitseb esialgset õiguskaitset pakkuv kohtumäärus, mis keelab kuni kohtuotsuse tegemiseni uut rajatist ehitama asuda.

Uue liftitorni alla rajatakse 54-ruutmeetrine betoonvundament.

Kuidas juhtus aga nii, et vald on nii ehitise rajamise tellija kui ka selle keskkonnamõjude hindaja – kas siin ei ole huvide konflikti? Ning miks jättis amet tegemata keskkonnamõjude hindamise protseduuri?

Riina Kotter vastas, et kuigi antud juhul on tegevusloa andja Harku vallavalitsus, andis Keskkonnaamet tegevusele omapoolse tingimusliku kooskõlastuse.

„Samuti andis keskkonnaamet eelhinnangu koostamise raames oma seisukoha keskkonnamõjude küsimuses. Keskkonnaamet on seisukohal, et uue rajatise rajamisel alale, kus ei esine kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi, ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Muraste looduskaitsealale ega Muraste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Seetõttu oli otsus jätta keskkonnamõju hindamine algatamata asjakohane,“ ütles Kotter.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid