See toimub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK) sõlmitud raamlepingu raames, mille kogumaht on 4,6 miljonit eurot.

RKIK-i soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuht Ivar Janson nimetab tööd osaks loomulikust protsessist masinate integreerimisel Eesti kaitseväe süsteemidega.

"Modifitseeritud ja eestindatud liikursuurtükid ühendatakse kaitseväe sidesüsteemidega ning need saavad edukalt kasutada kaitseväe loodud tuletoetussüsteemi TOORU. See loob eelduse üksuse efektiivseks toimimiseks ühtse löögirusikana lahinguväljal," märkis ta.

Projekt sisaldab liikursuurtükkide side- ja juhtimissüsteemide paigaldamist, värvimistöid, tulekustutussüsteemi vahetust, elektrisüsteemi kohandamist ja lisatarvikute paigaldamist.

"K9 Kõu näol saab kaitsevägi endale kiiresti ümberpaikneva, meeskonnale kaitset pakkuva, töökindla ja ajateenijatele ning reservväelastele väljaõppeks piisavat lihtsakoelise relva.

K9 eestindamisel on arvestatud tulevaste kasutajate vajaduste ja ettepanekutega ning seeläbi luuakse eeldused K9 potentsiaali kõige efektiivsemaks kasutamiseks Eesti oludes, mis tõstab kaitseväe brigaadide tuletoetusvõimet,“ ütles kaitseväe suurtükiväeinspektor kolonelleitnant Arbo Probal.

Esmalt sünnivad kaks prototüüpi, mis läbivad kaitseväes testperioodi. Kinnitatud projekti alusel valmivad ülejäänud liikursuurtükid. Need sünnivad koostöös kaitseväe, GoCraft AS-i ja Lõuna-Koreast K9 tootja Hanwha Defence'iga.

Kehtiva riigikaitse arengukava 2026 järgi saabub kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast Eestisse 18 liikursuurtükki kogumaksumusega 58 miljonit eurot, mis sisaldab väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi.

Ka on kaalumisel osta kuus liikursuurtükki ja luua liikursuurtükiväe võime 2. jalaväebrigaadile, mis ühtlustaks ja tõstaks oluliselt kaudtulevõimet mõlemas brigaadis.

K9 põhjalik väljaõpe Eesti kaitseväe esindajatele algas mullu septembris Lõuna-Koreas, kus toimus relva kasutaja tasemekursus. Nüüd on kaitseväel koos instruktorite baas, kes alustavad ajateenijate koolitamist juba sel sügisel.

Liikursuurtükid on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitse ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid kasutada veel vähemal 30 aastat.

Viimased modifitseeritud ja eestindatud liikursuurtükid antakse kaitseväele üle 2024. aastal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid