Kas see on suur tunnustus? Kurnitski märgib, et REHVA on Euroopa ainuke kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaorganisatsioon. Sinna kuuluvad ainult isikud, mitte firmad – hetkel üle 120 000 inseneri. Liikmeid on 27 riigist, sh Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühendus (EKVÜ).

Euroopa juhend hoonete ventilatsioonisüsteemide käitamiseks ja parema õhuvahetuse tagamiseks pandeemia ajal osutus rahvusvaheliselt mõjusaks, jõudes nii euroalal kui ka mujal paljude valitsuste töölaudadele. See on tõlgitud seni 13 keelde ja arendatud variandini 4.1.

Maailmas esirinnas

REHVA ja Kurnitski olid esimesed, kes rääkisid aerosoolifüüsikast ja eelmise koroonaviiruse SARS-CoV-1 kogemusest lähtuvalt, et välistada ei saa nakatumist väljahingatavate piiskade aerosoolide ehk aurustumisel tekkivate peenosakeste sissehingamise teel.

Juhendi esimene versioon ilmus 17. märtsil 2020 ja lähtus viiruse aerosoolse leviku ideest, mis sattus kohe vastuollu Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) edastatud infoga.

See käivitas ülemaailmse debati, mis koos uute teadustulemuste lisandumisega kinnitas, et pandeemiaviirus levib kõige tõhusamalt aerosoolide teel.

Kurnitski meenutab tollast vastuolu Fortele: "2020. a kevadel ütles WHO ja nende eeskujul ka Eesti terviseamet, et viirus ei levi õhu kaudu. Tollal arvati, et COVID-19 on piisknakkushaigus ja inimese poolt välja köhitavad piisad langevad põrandale kuni kahe meetri kaugusele. WHO juhised piirdusid siis käte pesemise ja kahemeetrise distantsi hoidmisega."

Tegelikkuses eraldab viirust kandev inimene seda ka lihtsalt hingates ja rääkides – piisad on väga erineva suurusega, alates väikese läbimõõduga aerosoolidest kuni 2 millimeetrini. Alla 5–10 mikroni suurused aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid, jäävad siseruumi õhku hõljuma.

"Kui ruum on puudulikult ventileeritud, siis võib viirust sisaldavaid aerosoole sisse hingates nakkuse saada ka 10 meetri kaugusel nakatunud inimesest ehk teises ruumi otsas," ütleb akadeemik.

SARS-CoV-2 viirus püsib siseõhus aktiivne kuni kolm tundi, pindadel 2–3 päeva, kuigi keegi pole pindu puudutades teadaolevalt nakatunud.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool, Jarek Kurnitski

Arengud Eestis

REHVA juhised on eelkõige töökohtadele ja muudele üldkasutatavatele siseruumidele. Kurnitski ütleb, et neid rakendab ühel või teisel kujul enamik euroliidu riikidest.

Eestis on REHVA juhiste põhjal kehtestatud Majandus- ja taristuministri hoonete ventileerimise määrus nr 8 (praegu kehtiv variant 29.11.2020) ja tarbijakaitse põhjalikum eestikeelne juhend.

Miks ventilatsioonisüsteeme siiski nii aeglaselt arendatakse? Tundub, et see osa lahendusest kriisile on täiesti ära unustatud.

"Kindlasti riigipoolne reageerimine oleks võinud olla kiirem. Kuid nii, nagu meil ei ole kasutusel koroonapass kui avalikule üritusele pääsemise tingimus, ei ole veel kasutusel ventilatsioonisüsteemi tehnilise ülevaatuse aktid, et hoonete omanikud saaks tõendada madalat ohutaset," möönab akadeemik. "Loodan siiski, et selliste suhteliselt lihtsate meetmete rakendamiseni jõutakse ning ei takerduta liigselt vabaduste piiramise, võrdse kohtlemise jne lõpututesse diskussioonidesse."

Ta tõstab samas esile haridus- ja teadusministeeriumi poolt tehtud tööd koolimajade ventilatsiooni olukorra kaardistamisel ning uute meetmete kavandamisel, mis võimaldaks ventilatsiooniremonte alustada.

"Selliste asjade ettevalmistamine ei toimu arusaadavalt üleöö, tuleb leida rahastusallikad ja uut tüüpi meede välja töötada. Oleksin optimistlik, et juba sügisel koolimajadele ventilatsiooni remondiks selline võimalus tekib," ütleb ta.

Kas Kurnitski on COVID-19 vastu süsti saanud? "Olen ise vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Kõrvalmõjusid praktiliselt polnud, välja arvatud väike väsimus sama päeva õhtul ning kergelt valulik süstikoht järgneval päeval."