Eksperimentaalne ajuimplantaat suudab dekodeerida mõtteid mehe ajust ja tõlkida need sõnadeks. See loeb signaale ajust, mis varem kontrollis mehe kõnetrakti. San Franciscos asuva California ülikooli andmetel on see tehnoloogia ajaloos esimakordne saavutus, kui on suudetud neuroloogiliste kahjustuste tõttu kõnevõime kaotanud inimese mõtteid sõnadeks edastada.

Anonüümseks jääda soovinud 38-aastane BRAVO-1ks nimetatud mees sai 15 aastat tagasi insuldi, mis katkestas tema aju ja häälepaelte vahelise närviühenduse. Nüüd on tal võimalik moodustada lühikesi lauseid, kuna arvutisüsteem suudab tema ajuaktiivsuse põhjal lauseid dekodeerida ja kuvada ekraanil vähemalt 15 sõna minutis umbes 75% täpsusega. Võrdluseks: keskmise tempoga vestluses kõnelevad inimesed umbes 150 sõna minutis.

Maastrichti ülikooli närvitehnika dotsent Christian Herff, kes ise ei olnud küll antud uuringuga seotud, nimetas seda hiiglaslikuks tehnoloogiliseks protsessiks.

Uurimisrühma juht Edward Chang, kes on neurokirurgia osakonna juhataja California ülikoolis San Franciscos, ütles, et selline saavutus poleks veel viis aastat tagasi olnud võimalik. Tema sõnul seisavad sarnase saatusega igal aastal silmitsi tuhanded inimesed ning teda on motiveerinud selles valdkonnas kümme aastat töötama nende inimeste jälgimine, kes on oma kõnevõime kaotanud.

Chang ühendas patsiendi ajukoorele elektroodide võre, mis kontrollib kõne tootmist. Traat kannab elektroodidelt elektrisignaali üle pesasse, mis on püsivalt patsiendi pea kohale kinnitatud ja mida saab kaabli abil arvutiga ühendada. 22 tundi kestnud 48 sessiooni jooksul registreerisid teadlased BRAVO-1 pseudonüümi kandva mehe tekitatud ajusignaale ajal, kui ta üritas öelda 50 ekraanile kuvatud sõna. Sellelt saadud info põhjal kasutasid teadlased süvaõppimise algoritme, mis looksid arvutuslikud mudelid sõnade tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks salvestatud ajukoore aktiivsuse mustritest. Selle tulemusena suutsid uuringu läbiviijad luua õiged sõnad ja laused koguni 93 protsendilise täpsusega.

Vaata lisaks: