Koroonaviiruse deltatüvi süvendab lõhet vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahel
(7)
Samal ajal, kui ameeriklased tunnevad kergendust pandeemia tagasitõmbumisest, kasvab mure koroonaviiruse deltatüve pärast pidevalt suuremaks.
Just deltatüvi on põhjuseks, miks paljud riigid on sunnitud taaskord rangemaid piiranguid kehtestama.
Isegi Suurbritannias, kus vaktsineeritud on üle 90% vähemalt 55-aastastest inimestest, raskendab deltatüvi oluliselt karjaimmuunsuse saavutamise püüdlusi. Indiast alguse saanud tüvi moodustab Suurbritannias hetkel üle 90% uutest nakatumistest.
Ameerika Ühendriikide tervishoiuametnikud teatasid, et hetkel koroonaviiruse kõige nakkavamaks variandiks hinnatud deltatüvi moodustab riigis enam kui poole uutest nakatumistest.
Deltatüve laialdase leviku tõttu on USA valitsus võtnud käsile aina uusi meetmeid vaktsineerimislahenduste tõhustamiseks. Valitsus saadab regulaarselt uusi meditsiinirühmi haiguspuhangutega piirkondadesse. Madalate vaktsineerimisnäitajatega osariikides nagu Arkansas, Missouri, Texas ja Nevada on nakatumised, hospitaliseerimised ja surmajuhtumid viimasel ajal hoogsalt kasvanud. Positiivsete testide protsent on hakanud tõusma ka New Yorgis, olles viimaste nädalate jooksul kahekordistunud.
Kuigi nakatumisnäitajad on üleriigiliselt hetkel madalamad kui pandeemia alguses, on deltatüvest põhjustatud nakkuste arvu kasv suur murekoht ning vaktsineerimise tase on USAs väga ebaühtlane.
Teadlased julgevad aga väita, et isegi kui nakatumisnäitajad püsivad sügiseni kasvutrendis, ei oota ameeriklasi ees pandeemia algusega võrdsed rasked ajad ega nõuta neilt lähitulevikus korduvaid vaktsiinisüste. Nende sõnul pakuvad vaktsiinid juba praegu deltatüve vastu tõhusat kaitset ning positiivseid tulemused on juba praegu nähtavad. Ka Iisraelis tekitavad täielikult vaktsineeritud inimeste seas uudised deltatüve laiemast levikust suurt valvsust, kuid praktiliselt kõik olemasolevad andmed lubavad väita, et vaktsiinid kaitsevad tõhusalt kõigi olemasolevate koroonaviiruse tüvedest põhjustatud raskete haiguste, haiglaravi ja surma eest.
Seevastu kujutab deltatüvi madalamate vaktsineerimisnäitajatega riikides suurt ohtu. Aafrikas, kus on teadaolevalt vaktsineeritud vaid umbes üks protsent elanikkonnast, on deltatüve levik iga kolme nädala tagant kahekordistunud.
Paljud eksperdid on rõhutanud, et isegi koroonaviiruse kergemalt läbipõdemine võib suurendada nn pika COVID-i riski, mis võib püsida ka mitu kuud pärast viiruse läbipõdemist. Seetõttu on alust arvata, et „pikk COVID” leiab soodsama pinnase just vaktsineerimata riikides ja piirkondades.
Teadlased on aga üha enam veendunud, et vaktsineerimine pakub tõhusat kaitset ka koroonaviiruse deltatüve ja pikemaajaliste sümptomite vastu. „Kui vaktsineeritud inimene nakatub koroonaviirusega, kulgevad sümptomid kergemalt, sest immuunsüsteem on piisavalt tugev ja suudab viiruse tagasi tõrjuda,” ütles Kanada ülikooli viroloog Angela Rasmussen.
