Esimene vaktsiin tekitas brittides kabuhirmu ja viis tänavarahutusteni

Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused.

Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Tuhandepäine inimmeri marssis 1885. aasta märtsis Kesk-Inglismaa linna Leicesteri tänavail. Demonstrandid käratsesid ja hüüdsid vihaselt loosungeid. Protesti kõrgpunktis raiuti pea maha elusuurusel nukul.

See nukk ei kujutanud mõnd türannist valitsejat või vihatud riigireetjat, vaid kuulsat Inglise arsti Edward Jennerit. Sadakond aastat varem oli doktor Jenner välja töötanud vaktsiini surmava viirushaiguse rõugete vastu.

Leicesteris toimunud väljaastumine oli kõigest üks paljudest Jenneri vaktsiini vastastest demonstratsioonidest, mis 19. sajandi lõpul toimusid. Briti võimud olid selleks ajaks kehtestanud kõigile alla 14aastastele lastele vaktsineerimiskohustuse. See säte vallandaski rohkearvulised rahutused.

Sundvaktsineerimises ei nähtud üksnes isikuvabaduse rikkumist, vaid paljud inimesed pidasid vaktsineerimist ka surmavalt ohtlikuks.

Loe hirmust vaktsiinide ees lähemalt juulikuu Imelisest Ajaloost