Teine maailmasõda algas Aasias 7. juulil 1937 ja Euroopas 1. septembril 1939. 22. juunil 1941 sai Hitleri kallaletungiga Stalinile alguse NõukogudeSaksa sõda, mida NSV Liidus tunti kui Suurt Isamaasõda ja Saksamaal nimetati seda kui Ostfeldzug (s.k. idasõjakäik). VeneSaksa sõda polnud kindlasti Eesti sõda, vaid see oli sõda, kus eestlased suuremal või vähemal määral ning vabatahtlikult, enamasti aga sunniviisiliselt mitmel poolel kaasa lõid.

Metsavennad ja tuletõrjujad konvoeerimas Pärnu linna tänavatel vangivõetud Punaarmee sõdureid. Partisaniliikumine oli 1941. aasta suvel Eestis aktiivsem Lõuna- ja Ida-Eestis, Tallinna lähiümbruses ja saartel, kus Punaarmeed oli rohkem, oli metsavendadel raske aktiivselt tegutseda. (Filmiarhiiv)

Metsavennad 1941. aasta suvel rivikorras marssimas. Metsavennad korraldati Saksa okupatsiooni ajal Omakaitsesse, kes rakendati peale Punaarmee Eestist välja tõrjumist Eesti metsadesse jäänud punaarmeelaste püüdmiseks. Saksa sõjaväelased suhtusid sellesse positiivselt, saksa tsiviilokupatsioonivõimudes vaadati aga sellele viltu. (Filmiarhiiv)

Kaitseliidu vormides metsavennad Tartus pärast Punaarmee välja kihutamist. Omakaitse struktuuri aluseks sai sõjaeelne kaitseliit, paljudel meestel olid ka mundrid alles. (Filmiarhiiv)

Saksa sõdurid poseerimas pärast lahingut Pärnu jõe ääres. Ehkki tänapäeval kujutatakse sakslaste sissetungi Nõukogude Liitu kerge jalutuskäiguna, polnud Saksa armee kunagi varem nii suuri kaotusi kandnud kui 1941. aastal. (Filmiarhiiv)

Puruks pommitatud Punaarmee I-15 tüüpi hävituslennukid Pärnu lähedal asuval lennuväljal. Sakslaste esimesed löögid peale sissetungi olid suunatud nõukogude lennuväe hävitamiseks ja õhuülekaalu saavutamiseks. (Filmiarhiiv)

Kaks kuud Mandri-Eestis väldanud sõjategevuse käigus purustati hulk kultuuriväärtuseid. Hävisid näiteks Põltsamaa loss, terved Tartu linnaosad ja Paide Vallitorn. Pildil Punaarmee poolt õhku lastud Kivisild Tartus (Filmiarhiiv)

Autokastis läbi Pärnu linna sõitvad saksa sõdurid on endaga kaasa võtnud pilapildi Stalinist, mida linnarahvale demonstreeriti. Enamasti võtsid eestlased peale aastast nõukogude okupatsiooni ja punast terrorit sakslasi vastu kui vabastajaid, kuid pidid peagi pettuma. (Filmiarhiiv)

Metsavennad Pärnumaal 1941. aasta juuli algul (Filmiarhiiv)

Sakslased talutavad 1941. aasta septembri algul vangivõetud punaarmeelasi läbi Tallinna. 1941. aastal langes sakslaste kätte vangi üle kahe miljoni Punaarmee sõduri. Neist nägid sõja lõppu 1945. aastal üksikud. (Filmiarhiiv)