Forte kirjutas eelmisel reedel, et Põhja-Tallinnas asuvas Stroomi rannas on suplusvee kvaliteet kahtlane.

Terviseamet on leidnud veest viimase nelja aasta analüüside põhjal kohati murettekitavalt palju kahjulikke baktereid – soole enterokokke ja kolibaktereid (E.coli).

Olgu vahele öeldud, et viimaste proovide põhjal on neid vees vähe, nagu selgub päev hiljem kirjavahetusest Terviseameti esindajaga.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet selgitas Fortele, et need ongi kaks mikrobioloogilist näitajat, mille sisalduse alusel suplusvee puhtust supluskohtades hinnatakse.

"Need on indikaatorbakterid, mis aitavad fekaalse päritoluga reostust kindlaks teha, kuna võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas. E. coli näitab värskemat fekaalset reostust ja soole enterokokid vanemat reostust," ütleb Annus-Urmet.

Need on tavalised ja väga levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus.

Enamik on ohutud, kuid esineb vorme (või teisi mikroorganisme), mis võivad haigeks teha, näiteks seedetrakti haiguseid põhjustada. Seega nende bakterite sisalduse suurenedes suureneb risk leida veest nn halbu mikroorganisme.

Forte varasemast loost tasub meeles pidada, et reostuse jõudmiseks Stroomi randa on kokku neli viisi: inimesed, loomad, lahte jõudvad vooluveed ning peaaegu püsivalt läheduses asuvad suured laevad.

Põhja-Tallinna linnaosa valitsus keelas juba koeri ja hobuseid Stroomi rannas vette lubada, aga kas inimene saab ise midagi ära teha, et olukorda mahendada?

"Parema suplusvee kvaliteedi tagamine sõltub eelkõige üldistest keskkonnakaitse-meetmetest nagu kanalisatsioonitrasside ehitamine, reovee kogumine-puhastamine, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine jpm. Samuti valglas paikneva põllumajanduse intensiivsusest ning seal keskkonnahoiu-nõuete järgimisest," ütleb asjatundja.

Seega otseselt Stroomi ranna külastaja ei saa veekvaliteedi parandamiseks midagi ära teha, kui vaid järgida ranna valdaja poolt kehtestatud ranna kasutamise reegleid.

Annus-Urmet kinnitab, et veekvaliteedi „halbust“ ei ole põhjustanud ranna külastajad, vaid reostus jõudis sinna kuskilt mujalt.

"Pigem harva on võimalik, et teatud tegurite – halb ilm, soe vesi, madal vee tase, tuule suund jm – kokkulangemise tõttu võib vee kvaliteeti halvendada suur hulk suplejaid, kes keerutavad põhjast üles palju liiva/muda," ütleb ta.

Kindlat reostusallikat Stroomi ranna puhul ei ole veel selgunud. Seniste teadmiste põhjal põhjustab seda mitme eri võimaliku reostusallika koosmõju. Stroomi rand asub ju linnakeskkonnas ning seda ümbritsevad mitmed potentsiaalsed reostusallikad nagu mitu sadamat, laevaliiklus, lahte suubuvad mitu oja jm.

"Stroomi ranna reostus ei ole olnud püsiv, vaid pigem esineb seda suplushooaegadel episoodiliselt. Põhja-Tallinna linnavalitsus tegeleb reostuspõhjuste väljaselgitamisega," kinnitab Annus-Urmet.