Probleem number üks on viimase paarikümne aasta jooksul tohutult suurenenud autostumine. Paraku on siinne autopark euroliidumaade võrdluses kõige ebaökonoomsem.
EL hakkab juba käesoleval kümnendil jälgima, kas liikmesriikidel õnnestub transpordis CO2-heidet vähendada – kui mitte, tuleb seda kompenseerida nn saastekvoodi ostmisega. Halval juhul jõuame olukorrani, kus teedesse investeerimise raha tuleb vähemalt osaliselt hakata hoopis “saastetrahvile” kulutama.
Kui Tallinnast rääkida, on rohelisema tuleviku loomine ammu käsil, nagu kinnitas vestluses Fortega abilinnapea Andrei Novikov.

Pikemalt vestles Fortega keskkonnasäästlikuma tuleviku ja autostumise teemadel aga teedeinsener ja TTÜ lektor Ain Kendra.