Viroloog: on olemas tõendid, et vaktsineerimine kaitseb ka viiruse kandmise ja levitamise eest
(80)
Abroi kasutab riigi vaktsineerimisportaalis avaldatud artiklis terminit „kandlus", mis tähendab seda, et viirus on inimese organismis tuvastatav, seejuures inimene ei haigestu, kuid võib viirust levitada.
„Erinevatel andmetel kaitsevad vaktsiinid „hariliku tüve" või Briti tüve suhtes kandluse eest 80–90% ulatuses. Näiteks annab Pfizeri vaktsiin vaktsineerimata inimestega võrreldes Briti tüve suhtes ligi 90% kaitse, Lõuna-Aafrika tüve korral on kaitse 75%," kirjutab viroloog.
Vaktsineerimine kaitseb viiruse kandluse eest tema sõnul ka teiste mutantsete variantide korral, kuid mitte alati sama hästi kui „harilku viiruse" korral. Näiteks mutatsiooni E484K korral on Pfizeriga vaktsineeritutel võrreldes vaktsineerimata inimestega kolm kuni neli korda väiksem tõenäosus osutuda viiruse kandjaks ja umbes kaheksa korda väiksem tõenäosus sümptomaatiliseks nakatumiseks. India tüve korral on mõõdetud vaktsiini efektiivsust sümptomaatilise haigestumise suhtes, see on 80%.
„Kõigest teadaolevast võib tuletada, et vaktsineerimise kaitse India tüve kandluse vastu on vähemalt sama hea kui Lõuna-Aafrika tüve korral ehk vähemalt 75%," seisab Abroi artiklis.
Teadlane märgib, et vaktsiin ei töötagi nagu sääsepeletaja, et hoiab pahalased eemale – vaktsiin valmistab immuunsüsteemi ette selleks, et too saaks pahalasele kiirelt vastu hakata, kuid ka vastuhaku korraldamine võtab teatud aja. Selle aja jooksul võib vaktsineeritu olla viiruse kandja, eriti juhul, kui algne nakkusdoos oli väga suur.
„Viiruse kandmisest pareminigi peaks vaktsiin kaitsma levitamise eest. Kuidas? Organismist väljuvatel viirusosakestel võib neutraliseeriv antikeha juba küljes olla, kui nad väljahingatava õhu või süljega kandjast eemale pääsevad," selgitab Abroi.
