Otsus on jätkuv: Eesti inimestel koroonavaktsiini vahetada ei lubata

Sotsiaalministeerium ei tagane otsusest mitte lubada inimestel vahetada kahedoosiliste vaktsiinide süstimise vahel vaktsiinitootjat ja jätkata mõne teise vaktsiiniga, kui esimese osas on ilmnenud näiteks uusi teadmisi kõrvaltoimete osas.

Ligi kuuajase vahega kahe doosi süstimist eeldavad täieliku vaktsineerituse saamiseks täna Pfizeri (mRNA), Moderna (mRNA) ja AstraZeneca (pärdiku adenoviiruse vektor) vaktsiinid. Ühest doosist piisab Jansseni (pärdiku adenoviiruse vektor) vaktsiinil. Kõik need vaktsiinid on täna turule lubatud tingimuslikult, kuna täisväärtuslikke uuringuid ja inimkatseid pole jõutud lõpuni viia.

Kõige enam muudatusi vaktsineerimise lubatavuse üle eri vanuses inimestele on tekkinud AstraZeneca (AZ) vaktsiini puhul – hetkel ei alustada kõrvaltoimete riski tõttu Eestis sellega vaktsineerimist noorematel kui 50-aastastel. Neil, kel esimene AZ doos käes, peavad vanusest ja kõrvaltoimetest sõltumata viima vaktsineerimise lõpuni just selle tootja vaktsiiniga.

„Praegusel hetkel jääme selle juurde, et esimene ja teine doos tehakse ikkagi sama vaktsiiniga," ütles täna Forte küsimusele vastates COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer.

„Kui teadmised peaksid muutuma ja meie immuniseerimiskomisjon ka seda arutab ja leiab, et mingist hetkest alates võib seda korraldada teistmoodi, siis me vastavalt reageerime ja korraldame oma tegevused ümber," lisas Seer. „Aga hetkel on ikka nii, et kui esimene doos on tehtud AstraZenecaga, siis tuleks kindlasti ka teine doos AstraZenecaga teha. Kui esimene on tehtud Pfizeriga, siis tuleb ka teine doos Pfizeriga."

Seega ei saa inimesed täna mitte kuidagi üle minna Pfizerile või Modernale, kui esimene süst sai AZ-ga tehtud.

Terviseminister Tanel Kiik märkis, et on tõsi, et erinevaid vaktsiine mujal kombineeritakse – selle kohta tuleb uusi teadusuuringuid ja uusi fakte ning selline võimalus võib tõesti ka Eestis ühel hetkel avaneda, kui teadusuuringud ja ravimiasjatundjad seda kinnitavad.

Mis puutub juba täies ulatuses vaktsineerituid, siis täiendavate dooside süstimine saab ministri hinnangul olema teemaks 2022. aastal ning Eesti on läbi Euroopa Liidu selleks juba hankinud Pfizeri vaktsiini ja läbirääkimised on käimas Modernaga.

„Minu isiklik ettepanek on, et kui kriis jätkub, siis peaks ka elanikkonna revaktsineerimine olema tasuta," märkis Kiik. Valitsus jõuab nende debattideni sügisel.