„Mitmed riigid on väljendanud, et nad on valmis juuni alguses ametlikult hakkama väljastama sertifikaate. Hetkel on oma valmisolekust teatanud kümme riiki. Mingil põhjusel ma ei oska öelda, mis põhjusel nende kümne riigi seas ei ole Eestit," sõnas Henrik Hololei eile COVID-19 tõendite ja turismi teemalisel veebiseminaril.

Hololei eeldas, et Eesti võib tegelikult valmis olla, aga ei ole sellest lihtsalt teatanud.

„Oleks hästi kummastav, kui digiriik Eesti ei oleks esimeste hulgas, kes oma kodanikele seda digipassi võimaldab. Ma tean, et Eestil on omad digipassid, aga vaadake: asja mõte on see, et reisimine oleks üleeuroopaline ja selleks, et vastastikune tunnustamine toimiks, peab see olema ühtse formaadi kohane," sõnas Hololei.

Hololei sõnul on süsteemiga liitumise valmisolekust teada andnud veel neli riiki, kes liituvad alates juuni lõpust, ja kolm, kes liituvad juuni keskel. Seega on kokku 17 riiki. Süsteem läheb ametlikult lahti 1. juulist ja muutub kohustuslikuks enne augusti keskpaika.

Sotsisaalministeerium ei ole seni vastanud Forte küsimusele, millal Eesti on valmis süsteemiga liituma ja millal sellest Euroopa Komisjonile teada antakse.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets teatas 20. mail sotsiaalmeedias, et Eesti oli samal päeval „testinud edukalt Euroopa tōendi tehnilist lahendust ja on esimeste hulgas kasutuselevõtuks valmis".

Üleeuroopalise lahenduse lõid ettevõtted SAP ja T-Systems ning arendustööd maksid 16 miljonit eurot. Lisaks saab iga liikmesriik vajadusel süsteemiga liitumise arendustöödeks kõige rohkem miljon eurot Eesti seda nähtavasti ei vaja, kuna sai lahenduse ühelt ettevõttelt tasuta.

Sotsiaalministeerium on otsustanud, et Eesti kasutab Euroopa Liidu süsteemiga liitumisel GuardTime OÜ loodud sertifikaadi genereerimise moodulit nimega VaccineGuard. Ettevõte on sõlmitud lepingu kohaselt lubanud anda selle lahenduse riigile tasuta kasutamiseks 2022. aasta 20. aprillini ning vastutab selle aja jooksul, et see vastaks Euroopa Komisjoni juhenditele ning on toimiv.

Euroopa Liit võtab ERRi teatel kasutusele üle kogu EL-i kehtivad kolm digitaalset COVID-i tõendit: immuniseerimine tõend, negatiivse testitulemuse tõend ja COVID-19 läbipõdemise tõend, mille kehtivust saab kinnitada sellel oleva ruutkoodi (QR-koodi) abil.

Immuniseerimise tõendi saab luua viimase immuniseerimise teatise andmete pealt pärast igat vaktsiinidoosi see lahendus on Eestis digilugu.ee baasil juba loodud.

Teiseks: COVID-19 läbipõdemise tõendi saab luua alates esimese Sars-Cov-2 positiivse testitulemuse (PCR) proovivõtmise 11. päevast ning see kehtib 180 päeva alates positiivsest testist. Sellise tõendi olemasolust pole Eestis seni teada antud.

Kolmandana saab luua negatiivse testitulemuse tõendi: selle saab luua kuni 14 päeva tagasi tehtud viimase negatiivse testitulemuse (PCR) põhjal. Neid tõendeid küll Eestis väljastatakse, aga need ei ole loetavad QR-koodi kujul.

Digitõendite esitajatel pole kohustust jääda piiriületuse järel karantiini ehk eneseisolatsiooni see on kogu asja mõte.