Teadlased nõuavad teema taasavamist: kas koroonaviirus põgenes laborist?
(161)
Nad väidavad möödunud nädalal ajakirjas Science avaldatud kirjas, et tegelikult pole siiani piisavalt tõendeid välistamaks võimalust, et SARS-CoV-2 viirus põgenes Hiinas asuvast laborist. Nad kutsuvad üles teemat uuesti "korralikult uurima", vahendab Medical Xpress.
"Usume, et see küsimus väärib ausat ja põhjalikku teaduspõhist uurimist ning et kõik järgnevad otsused tuleks teha vaid olemasolevate andmete põhjal," ütles Stanfordi ülikooli mikrobioloogia ja immunoloogia professor dr David Relman, kes aitas kirja kirjutada.
Lühikese kirja ajendiks sai osaliselt 30. märtsil avaldatud maailma terviseorganisatsiooni (WHO) aruanne viiruse võimaliku päritolu kohta, mille loomise käigus külastasid teadlased ka Hiinat, kus neile küll uurimistöös mitmeid takistusi tehti. Kõige tõenäolisemaks peeti aruande kohaselt seda, et viirus hüppas mõnelt loomalt vaheperemehe kaudu inimesele. "Äärmiselt ebatõenäoliseks" peeti võimalust viiruse päritolu kohta laborist.
Relman ja kirja kaasautorid leiavad, et WHO egiidi all tegutsenud kolleegidel ei olnud nende järelduste tegemiseks tegelikult piisavalt teavet.
„Me ei näe mingeid andmeid, mis ütleksid, et see [viirus] peaks olema looduslikku päritolu," ütles Relman.
Kirjale samuti alla kirjutanud Cambridge'i ülikooli kliinilise mikrobioloogia professor Ravindra Gupta ütles, et sooviks üle vaadata Wuhani viroloogia instituudis töötavate teadlaste laboratoorsed märkused – just see labor tegeleb koroonaviiruste uurimisega. Samuti sooviks ta näha nimekirja viirustest, mida instituudis on kasutatud viie aasta jooksul.
Kõnealuse labori direktor Yuan Zhiming kinnitas WHO egiidi all tegutsenud teadlastele, et viirus ei saanud sealt kuidagi „lekkida", ning märkis, et ükski laboris kasvatatud kolmest SARSilaadsest viirusest pole SARS-CoV-2 sarnane. Samuti tõi ta välja, et labori töötajatelt ja üliõpilastelt võetud vereproovid ei sisaldanud SARS-CoV-2 antikehi.
Kuid Relman ütles, et teadlasena vajab ta tõestuseks rohkem, kui kolmandatelt isikutelt kuuldud jutte ja kinnitusi.
"Näidake meile neid teste, mida te kasutasite, milline oli meetod? Millised olid testitud inimeste tulemused ja mis on nende nimed? Kas testisite kontrollpopulatsiooni?" sõnas Relman.
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus avaldas aruande esmakordse avaldamise järel tegelikult sarnast arvamust.
"Kuigi meeskond on jõudnud järeldusele, et laborileke on kõige vähem tõenäoline hüpotees, nõuab see täiendavat uurimist," ütles ta 30. märtsil WHO liikmesriikidele suunatud pöördumises. "Lubage mul öelda selgelt, et WHO poolt jäävad kõik hüpoteesid lauale."
Kirjale kirjutas alla ka Michael Worobey, kes uurib Arizona ülikoolis viirusi pandeemiate tekke mõistmiseks. Ta leiab siiamaani, on laual on mõlemad pandeemia tekkimise võimalused: kas põgenemisena laborist või loomuliku levikuna loomalt inimesele.
„Kummagi puhul pole lihtsalt piisavalt lõplikke tõendeid," ütles ta, "nii et mõlemad neist jäävad minu jaoks lauale."
