Enefit saab valmis

„Ehitushindade kasvu oleme kahtlemata tunnetanud. Tänane nõudlus erinevate taristute ehitusele on ületamas turu realiseerimise võimekust. See on kindlasti asjaolu, millega peaks tulevaste meetmete osas arvestama. Viimase kolme aasta jooksul ei ole turule olulisel määral uusi tegijaid lisandunud, küll aga on nõudlus oluliselt suurenenud," rääkis Enefit Connecti taristu liitumiste teenuste üksuse juht Oliver Ruus Fortele.

Elektrilevist välja kasvanud riigiettevõte Enefit Connect on saanud kiiret internetti võimaldava valguskaabli vedamiseks põhivõrgust maapiirkondade klientideni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt esmalt 20 miljonit eurot ja hiljem veel 2,33 miljonit. Kokku on ettevõte lubanud selle raha eest viia 42 200 kliendini hajaasustusega piirkondades.

Oliver Ruus märkis tööde käiku kirjeldades, et kuna viimases toetusvoorus said abirahasid paljud ettevõtted ja tööde teostamise tähtaeg on väga lühike, siis võib materjalide kättesaadavusega samuti probleeme tekkida.

„Teatud materjalide laoseisud on väga madalad või otsakorral. Samuti on sidevõrkude rajamist mõjutamas toormaterjalide - näiteks plastiku - hinnatõus ning paljudel on ka tarneraskused. Oleme tootjatelt saanud meie projekti realiseerimiseks aga kinnitused, et suve alguses võiks materjalide laoseis olla piisav. Tuleb aga arvestada, et sidevõrke ei rajata ainult Eestis, vaid terve Euroopa ehitab hetkel aktiivselt fiibril põhinevaid võrkusid. Seega nõudlus ja surve tootjatele on väga suur," rääkis ta.

„Tööde teostamise osas oleme enamikel aladel ehitustegevusega alustanud," lisas Ruus. „Seoses tähtajaga, siis lühike väljaehitamise ajaraam oli teada juba pakkumise tegemise hetkel ning arvestasime sellega ka pakkumise tegemisel. Praeguse seisuga oleme enesekindlad, et jõuame tähtajaks kõik tööd lõpetatud.„

ELASA: tähtaeg on ülipingeline

Varem interneti põhivõrku rajanud Lairiba Arendamise Sihtasutus (ELASA) on nüüd asunud samuti saanud toetust viimase miili lahenduste loomiseks - kuues piirkonnas saadi toetust 839 aadressi ühendamiseks.

„Selleks, et konkursil üldse osaleda, viisime eelnevalt hanke läbi, mille pinnalt saime hinnad - seega ehitaja oli põhimõtteliselt olemas. Kahe objekti osas küll esialgne pakkumine ei pidanud ja pidime ehitajat vahetama. Siin mõningane seos kogu selle projekti ja ehitusressursiga on, kuid meie vaates oli see pigem ühe konkreetse ehitaja põhine, kes ennast kinni pakkus," rääkis ELASA juht Priit Soom.

„Kuna ostame teenust „võtmed kätte" ja projektid on erineval kaugusel, siis konkreetselt trassi meetritel väga täpselt silma peal ei hoia. Kui vahepeal oli signaale, et tarnetega võib probleeme tekkida - pigem koroonaga seotud üldised tarneraskused -, siis hetkel on ehitaja kinnitanud, et materjalidega asi korras," märkis Soom.

ELASA on esimestes kohtades trasse ehitama hakanud ja mujal on asjade seis projekteerimise faasis.

„Normaalseid ehitusperioode vaadates on algusest peale teada, et tähtaeg on ülipingeline, kuid hea koostöö enamuste KOV-dega võimaldab vast sellest kinni pidada. Õnneks saavad kõik kiirete sideühenduste olulisusest aru ja pigem mõeldakse kaasa, kuidas kiiremini saaks, mitte ei seata takistusi," lisas Soom.

TTJA: ettevõtted on hinnatõusu märkinud

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan rääkis, et eelmisel aastal rahuldas TTJA toetuse taotlused 10,5 miljoni euro eest ning rajatakse 7337 uut kiire interneti ühendust tähtajaga 31. oktoober 2021.

„Sidevõrkude ehitusmaterjalide kättesaadavust pole seni probleemina ettevõtete poolt tõstatatud, kuid on mainitud ehitushindade tõusu," ütles Gailan. „Täna otsust meetme määrustes toodud tähtaegu muuta pole, kuid TTJA püüab omaltpoolt olla võimaluse korral paindlik, sest me soovime igati kaasa aidata, et kiired netiühendust sel aastal riigi toega eestimaalasteni jõuaks."

Ta lisas, et TTJAl on ettevõtetega jooksvalt tihe infovahetus mõlema projekti edenemise osas ning endiselt tuuakse riskina välja lühikesi tähtaegu, ent täna veel vara öelda, kuidas see projektide õnnestumisi mõjutab.