Haigekassa jääb küll jätkuvalt otsustama seda, millised raviasutused saavad Pfizeri, millised Moderna, millised Jansseni ja millised AstraZeneca vaktsiini. Seega perearstikeskuse kutsele vastates tuleb inimestel leppida ikka selle vaktsiiniga, mida selles pakutakse. Valikuvabadus tekib aga üleriigilises digiregistratuuris neile, kes on määratud vaktsineerimisele kuuluvasse riskirühma ja kellel on avanenud seal registreerimise võimalus.

„Nii palju valida saab, et ennast vaktsineerima registreerides üleriiklikus digiregistratuuris avaneb esmaspäeval vaade, et inimene näeb, kuhu ta registreerub on see siis näiteks kliinikumis Pfizeri vaktsiin või on see siis AstraZeneca vaktsiin," kinnitas haigekassa juhatuse Liige Maivi Parv täna Vikerhommikule antud intervjuus.

Seega ilmub juba registreerimise eelvaates võimalus näha, millist vaktsiini teatud raviasutustes ja teatud aegadel pakutakse. Lisaks pakuvad täna juba ka suuremad perearstikeskused on patsientidele nii AstraZeneca kui Pfizeri vaktsiini.

Haigekassa soovitav Parve sõnul minna vaktsineerima siiski sinna kohta, mis on kodu lähedal.

„Kui vaktsineerima kutsub perearst, siis kindlasti minge ja käige perearsti juures. Kui te leiate üleriiklikus registratuuris endale sobiva raviasutuse aja, siis minge, aga jälgige palun seda, et nii Pfizeri, Moderna kui AstraZeneca puhul tuleb teha ka teise doosi vaktsineerimine ja seetõttu Tartust Tallinnasse või vastupidi ainuüksi vaktsineerimise pärast sõita mina ei soovita," rääkis ta.

Eestis on nüüdses alustatud vaktsineerimist ka Jansseni vaktsiiniga.

Esmaspäevast, 3. maist oodatakse COVID-19 vastu vaktsineerima kõiki 50-aastaseid või veel sel aastal 50-aastaseks saavaid inimesi. Samuti on endiselt oodatud vaktsineerima COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesed sõltumata vanusest. Taas alustatakse ka vahepeal seiskunud eesliinide töötajate vaktsineerimist.

Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.

Eestis saadaolevate vaktsiinide toime koroonaviiruse uute tüvede suhtes (ravimiameti andmed):

Pfizeri Comirnaty - mRNA vaktsiin, mille tõhusus algse viirustüve (D614G) poolt põhjustatud sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 95%. Uute tüvede puhul on laborikatsetes täheldatud vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehade väiksemat neutraliseerimisvõimet. UK tüve puhul on neutraliseerimisvõime jäänud enam-vähem samaks, kuid Brasiilia tüve puhul vähenenud 6,7 korda. LAV tüve puhul on samuti näidatud 7,6 korda väiksemat antikehade neutraliseerimisvõimet. Kliiniliste uuringute andmeid uute tüvede kohta veel ei ole.

COVID-19 Vaccine Moderna - mRNA vaktsiin, mille tõhusus algse viirustüve poolt põhjustatud sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 94%. Vaktsiin on laborikatsetes näidanud UK tüve puhul väga head neutraliseerimisvõimet, kuid LAV tüve puhul on näidatud 6,4-9,4 kordset vähenemist ning Brasiilia tüve puhul 3,5 kordset vähenemist. Kliiniliste uuringute andmeid uute tüvede kohta veel ei ole.

Vaxzevria (AstraZeneca) - viirusvektoril põhinev vaktsiin, mille tõhusus algse viirustüve poolt põhjustatud sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 60%. Vaktsiiniga laboritingimustes tehtud katsed näitasid LAV tüve puhul üheksa korda väiksemat neutraliseerimisvõimet. Lisaks on kliinilistest uuringutest teada, et Lõuna-Aafrika uuringus täheldati sümptomaatilise haiguse ennetamisel vaktsiinil vaid 10%-list tõhusust. Samas ei ole teada, kui hästi hoiab vaktsiin ära LAV tüve puhul rasket haigestumist. UK tüve puhul on Vaxzevrial raske haiguse ennetamisel täheldatud enam-vähem samasugust tõhusust nagu algse viirustüve puhul.

COVID-19 Vaccine Janssen - viirusvektoril põhinev vaktsiin, mille tõhusus algse viirustüve poolt põhjustatud sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 67%. Andmeid vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehade neutraliseerimisvõime kohta pole, kuid vaktsiiniga tehtud kliinilised uuringud näitasid, et vaktsiini tõhusus on LAV tüve puhul 57% (95% usaldusvahemik (ingl confidence interval e CI) on 26,51;76,03).