Tegemist on tõenäoliselt ajalooliste veekanalitega, mille kaudu suunati kunagine Härjapea jõgi Paberivabriku tehase poole. Veekanalid pärinevad ilmselt Paberivabriku varajasest perioodist 19. sajandi algusest. Arendaja teatel on plaanis leitud kanaliosa säilitada ja muuta avalikuks vaatamisväärsuseks.

Ajaloolase Jaak Juske sõnul voolas tsaariaegsete linnakaartide järgi põneva leiu piirkonnas südalinna poole Härjapea jõgi, mille ühe kanali kaudu suunati jõevesi vabrikusse.

„Midagi on seal piirkonnas säilinud ka võibolla veelgi varajasemast perioodist. Sealt sai alguse ka keskaegne linna veekanal, mis viis Ülemiste järve vee vanalinna ümbritsenud vallikraavi," rääkis Juske.

Fahle Pargi arhitekt Margit Aule KAOS arhitektuuribüroost ütles, et kunagi täitis jõgi tehase elus olulist rolli.

„Suure tõenäosusega on tegu veekanalitega, mille kaudu lasti Paberivabriku hiilgeaegadel läbi osa Härjapea jõest, et panna tööle suured veskivõllid ja turbiinid. Tegu oli keerulise ja muljetavaldava lüüside süsteemiga," rääkis ta.

Fahle Pargi arendaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul teavitati leiust muinsuskaitseametit ning kanalid on plaanis säilitada nii suures mahus kui võimalik.

„Kaalume võimalust muuta käigud uue parkimismaja ja peagi renoveerimisele mineva Katlamaja vaheliseks ühendusteeks," rääkis Mihailov.

Fahle Pargi avastus

Margit Aule sõnul püütakse leitud kanalitele klaaskatuse peale panna, et nende lagi jääks tänavaga samale tasapinnale ja oleks vaadeldav ka tänavalt.

„Vanade plaanide peal on näha Fahle piirkonnas veel suuri kanalite süsteeme, osad neist toitsid jõe veega selle piirkonna väidetavalt vanimaid ehitisi: 18.-19. sajandist pärit kahte veskit ja kõige vanemat Paberivabriku hoonet. Arutluse all on ka võimalus need kanalid Fahle Pargi hoonete vaheliste maa-aluste ühendusteedena kasutusele võtta," lisas Aule.