„Töötame arvestusega, et kui Rootsi ja Soome õigusruumi muudatused saavad valmis juuliks, võiksime juuli keskpaigas alustada eeluuringutega merel," rääkis Rene Arikas.
Arikas rääkis, et tellitakse ka Estonia laevakere kolmemõõtmeline mudel, millega soovitakse viia läbi erinevad simulatsioonid – et võrrelda simulatsioonide tulemust mere põhjas oleva Estonia vrakiga.
Riigisekretär Taimar Peterkop rääkis eile Estonia katastroofist pääsenutele ja hukkunute lähedastele, et praeguseks on nii Rootsi kui Soome partnerid kinnitanud, et õigusruumi muudatuste ettevalmistused nendes riikides on käima lükatud.
Veebruari alguses otsustas Eesti valitsus eraldada ohutusjuurdluse keskusele Estonia vraki allvee-uuringuteks kolm miljonit eurot. Eesmärk on tuvastada eelnevalt dokumenteerimata aukude päritolu.
Selleks, et vraki juurde sukelduda saaks, peavad Rootsi ja Soome muutma oma seaduseid, mis hetkel kriminaliseerivad tegevuse parvlaeva Estonia vraki juures.
Estonia uue uurimise vajaduse tõi kaasa 2020. aasta sügisel valminud Rootsi filmimehe Henrik Evertssoni dokfilmi Estonia hukust, milles näidati seni tuvastamata auku laevakeres.
Eesti üks kogenumaid tuukreid ja paljusid laevavrakke uurinud Kaido Peremees leiab, et parvlaeva vrakis avastatud uus auk on tekkinud laeva kokkupuutest põhjapinnasega. Varasemate uuringute kohaselt koosneb põhi õnnetuspaiga ümber vahelduvatest tihke savi nõlvadest ja orgudest sügavusega kuni 30 meetrit. Orud nõlvade vahel on omakorda täidetud ülipehme mudaga.
„Minu praegusel visuaalsel hinnangul – nii palju, kui ma sellest lühikesest klipist nägin – on merepõhi küll selline, mis on võimeline selliseid vigastusi tekitama," rääkis tuuker.
Estonia kaal oli 2008. aasta raporti kohaselt 11 930 tonni. „See on enam kui küll, et vähimgi ebatasasus pressiks korpuse sisse, kui ta ei ole ühtlaselt jaotatud," sõnas Peremees.
