Merits: kui me just piire ei sulge, jõuab India tüvi kindlalt ka Eestisse

Ehkki Indas praegu leviv viirusetüvi on juba enam kui pool aastat vana ja allub tõenäoliselt hästi vaktsiinidele, on Indiasse reisimine praegu väga halb mõte, leiab Tartu ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits.

„Tegu ei ole sugugi uue tüvega, esimest korda avastati see eelmise aasta oktoobri alguses. Ehk siis ta on juba seitse kuud vana, mis on antud viiruse kontaktis päris vana," ütles Andres Merits intervjuus Terevisioonile.

Ainus uuring, mida Merits on näinud, räägib sellest, et see allub vähemalt Indias endas toodetud vaktsiinile umbes sama hästi kui Briti tüvi. „Ehk siis, vaktsiinile alluvuse seisukohast see ainus uuring, mida ma olen näinud, ei näita, et tegemist oleks millegi eriti probleemsega," sõnas Merits.

Professori sõnul on India puhul suurim probleem ühe konkreetse tüve levimises vaid asjaolus, et kui see nakatab miljoneid inimesi päevas, siis on võimalused igasuguste uute ebameeldivate variantide tekkeks erakordselt suured.

„Tegemist on tõepoolest väga probleemse olukorraga," sõnas Merits ja arvas, et sealne viirusevariant jõuab ka meile.

„Iga tüvi, mis tekkis seitse kuud tagasi ja on saanud seni ringi ringelda, jõuab siia Eestisse niikuinii, kui piire täiesti kinni ei panda. Kas ta hakkab siin probleeme tekitama? Kui me järgime viiruse takistamiseks mõeldud nõudeid või vaktsineerime ennast selle viiruse vastu, siis tõenäoliselt ta väga suurt probleemi ei kujuta," arvas professor.

„Ma arvan, et turismireisid Indiasse on praegu halb mõte justnimelt viiruse väga tugeva leviku tõttu, mida nad ise ei suuda piisava efektiivsusega dokumenteerida, ja et miljon uut nakatumist päevas võib viia mingisuguse uue variandi tekkimisele, mille omadusi me ette ennustada ei saa," lisas Merits.

Teadlase hinnangul ei tule tõenäoliselt sellist olukorda, kus tekib mõni viirusevariant, mis ühelegi vaktsiinile ei allu.

„Tal tundub olevat kümmekond standardlahendust, mida ta omavahel kombineerib, ja seni ei ole ta seda kontseptsiooni väljaspool teinud," ütles ta.

Mis puutub viiruse LAV-i tüvesse, siis ütles Merits, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinid tekitavad niivõrd suure immuniseerivate antikehade hulga, et isegi nende kümnekordne vähenemine jätab selle kõrgemaks kui haiguse läbipõdemisel saadu.

„Selline antikehade hulk kindlasti kaitseb enamikul juhtumitel – ma julgeks välja pakkuda, et vähemalt 80 protsendil juhtumitel – ka kõigi uute tüvede eest, mida seni teame, sealjuures LAV-i tüve eest," sõnas ta.

Merits arvas, et tulevik on mRNA vaktsiinide (Pfizer, Moderna) päralt, kuna vektorvaktsiinid (AstraZeneca, Sputnik, Janssen) hakkavad pikaaegsel kasutamisel „sööma" vaktsiini ennast.