Eesti riik subsideerib ainult gaasilisi biokütuseid, vedela tootjad tantsigu kasvõi kätel

Eesti riik on otsustanud CO2 jalajälje vähenemiseks millegipärast subsideerida vaid gaasiliste biokütuste tootmist ning sellise ühepoolse lähenemise tagajärjel on võrdselt maksustatud näiteks nii täisfossiilne diislikütus kui 100 protsenti taastuvast toormest valmistatud parafiinne diislikütus ehk HVO.

Alustuseks sellest, millised autod üldse täna Eesti teedel sõidavad. Transpordiameti register näitab, on Eesti teedel hetkel liiklusesse lubatud kokku 813 000 sõiduautot, mille keskmine vanus on 15 aastat ja millest 99 protsenti sõidab fossiilsete kütustega

Alternatiivkütuseid kasutavate sõiduautode hulk Eesti teedel on vaid 4571, neist gaasi (LPG, LNG) tankivaid sõiduautosid on 2644. Kui arvestada juurde ka tarbesõidukid ja bussid, võib osaliselt või täielikult gaasiga sõitvaid sõidukeid Eestis kokku olla 10 000, moodustades vaid 1,2 protsenti kogu Eesti sõidukitest.

Probleem on aga selles, et riik küll subsideerib alternatiivseid kütuseid, kuid ainult valikuliselt, suunates toetuse rohegaasile ja -elektrile. Paraku need valikud ei aita vähendada liikluses CO2 heidet vajalikul määral, sest 99 protsendi CO2 heidete tekitajaks vedelkütust kasutavad autod.

„Selleks, et liikluses CO2 heidet vähendada on täna nii globaalsel kütuseturul kui ka Eestis olemas 100 protsenti taastuvast toormest parafiinne diislikütus, millel on tõestatud mõju süsinikuheite vähendamisele. Selle kasutamine ei nõua ka tarbijalt mitte mingeid muudatusi oma sõidukis. Ometi ei ole selle tarbimisele hetkel Eestis mingit riigipoolset toetust, kuigi parafiinse diislikütuse ehk HVO näol on tegemist nõuetele vastava rohekütusega," ütles Fortele Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ja märkis, et vaatamata HVO keskkonnasäästlikkusele on aktsiis võrdne fossiilse diislikütuse aktsiisiga.

HVO-d toodetakse toiduainetööstuse jäätmetest ja jääkidest. Keemilise ümbertöötluse käigus muudetakse jäätmed ja jäägid diisliga identseks kütuseks. Seda kasutatakse juba täna nii segatuna fossiilsesse diislikütusesse kui ka puhtal kujul keskkonnasõbralikuma diislikütusena.

Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt see aga lihtsalt on nii ja midagi muuta pole plaanis.

„Eestis on vedelad biokütused vastavalt kasutusotstarbele maksustatud samaväärselt fossiilsete kütustega ning biokütuste tarbimisse lubamise kohustus on sätestatud vedelkütuse seadusega," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Ta lisas, et „HVO-le või muudele biokütustele aktsiisisoodustuse kehtestamine ei ole praegu arutluse all."

Neste leiab aga, et sarnaselt biogaasile tuleks Eestis riiklikult soodustada CO2-heidet vähendava taastuvast toorainest diislikütuse kasutamist.

„Isegi kui autogaas kütusepaagis pärines tõepoolest kohalike tootjate roheenergiast ja mitte Venemaalt, ei oleks keskkonnasääst täna ikkagi piisav," nentis Risto Sülluste.

Öeldakse, et riikliku CO2 vähendamiseni autoliikluses jõutakse 2035. aastaks, kui võetakse kõikjal kasutusele uus tehnoloogia. "See ei pruugi siiski nii minna, sest uutele sõidukitele ülemineku peavad suures osas kinni maksma tarbijad ise," ütles Sülluste. „Väär on uskuda, et järgneva 14 aasta jooksul vahetub Eestis välja kogu sõidukipark."

Eesti on Euroopa keskmisega võrreldes pigem vanema autopargiga riik.

Arvestades kütusekulu 5 liitrit 100 km kohta, on kasvuhoonegaaside emissioon diislikütuse puhul:

• puhas fossiilne diislikütus - 83,8 g CO2 e/MJ ehk 151 g CO2 e/km
• diislikütus, millesse on lisatud 20% HVOd - 69 g CO2 e/MJ ehk ehk 121 g CO2 e/km
• 100% HVO ehk Neste MY Renewable Diesel - 8 g CO2 e/MJ ehk 12 g CO2 e/km