Jaapani riikliku astronoomiaobservatooriumi NAOJ teadlased avastasid, et tähe lõplik suurus ei sõltu mitte niivõrd selle tuuma algsest suurusest, vaid pigem sellest, kui edukas on täht olnud konkurentsis ressursside pärast oma naabertähtedega.

See tuli üllatusena, kuna astronoomid on pikka aega eeldanud, et uute tähtede tekkimise protsessides — tähtede esmamoodustumisel kosmilise gaasi ja tolmu pilvedest või surnud tähtede kokkuvarisemise tulemusel tekkivate tähtede kujunemisel — on tähe tuuma massil märksa olulisem roll.

Jaapani teadlased võtsid põhjaliku vaatluse alla Orioni udukogu täheparve, mõõtes nii äsjatekkinud tähtede kui ka tihedate, seni veel tähtedeks koondumata gaasituumade masse ning neid omavahel kõrvutades.

Ilmnes, et tuuma mass mõjutab tähe suurust ja massi väga vähe, mis annab mõista, et värskelt moodustuvad tähed konkureerivad tegelikult üksteisega lähedalasuvate kosmiliste gaaside kogumite pärast.

Tähetekke selline konkurentsipõhise akretsiooni mudel väidab, et tähte ümbritsev keskkond etendab selle arengus senieeldatust oluliselt suuremat rolli. Samuti tähendab see, et tulevastes uuringutes ja tähetekke-mudelites ei tohiks taevakehasid käsitleda eraldiseisvate objektidena vaakumis, kuna neid ümbritseva keskkonna roll on liiga oluline.

Avastus võib muuta meie arusaama sellest, kuidas tähed tekivad, ja eriti sellest, kuidas nad üksteist vastastikku mõjutavad.

Avastuse teinud töörühm kavatseb kaardistatavate tähekogumite ulatust laiendada, hõlmates analüüsi USA-s tegutseva raadioobservatooriumi CARMA (ingl Combined Array for Research in Millimeter-wave Astronomy) ja Jaapani Nobeyama raadioobservatooriumi 45 m raadioteleskoobi kogutud täiendavaid andmeid, et kontrollida, kas Orioni udukogu täheparves täheldatud tulemused kehtivad ka mujal kosmoses.