Veelgi enam, Bourla leiab väljaande BioSpace andmeil, et suure tõenäosusega tuleb inimestel asuda end igal aastal uuesti koroonaviiruse vastu vaktsineerima.

Pfizer-BioNTechi hiljutised uuringud kinnitasid, et kaitse COVID-19 vastu püsib kõrge pärast teist annust vähemalt kuus kuud. Ilmnes, et vaktsiin oli haiguse vastu poole aasta möödudes 91,3% efektiivne. Tartu ülikooli teadlased on samuti kinnitanud, et antikehad püsivad organismis ka kaheksa kuu möödudes pärast nende tekkimist.

7. aprillil avaldas Moderna sarnased andmed, mis näitavad, et nende mRNA vaktsiin, mis on tehnoloogia poolest sarnane Pfizer-BioNTechi omale, pakub ka kaitset kuus kuud pärast teist annust.

Pfizer-BioNTech on juba testimas vaktsiini kolmanda annuse andmist, et paremini mõista selle immuunvastust eriti nakkavate Briti, LAVi ja Brasiilia variantide vastu.

Bourla ütles, et Pfizer-BioNTechi vaktsiin pakkus avalikkusele nakatumise eest küll ülimalt kõrget kaitset, kuid vaktsiinikaitse siiski aja jooksul väheneb. SARS-CoV-2 viiruse ehitus ja mutatsioonikiirused sarnanevad tema hinnangul rohkem gripiviirusega kui polioviirusele. Viimase puhul tekib vaktsineerimisel kahe kuni nelja annusega elukestev kaitse.

"Ma arvan, et nende andmete põhjal on vaja inimesi uuesti vaktsineerida," ütles Bourla. "Teadmist, kui sageli peame seda tegema, peame veel ootama. Tõenäoline stsenaarium on see, et ilmselt on vaja kolmandat annust kuue ja 12 kuu vahel [pärast esmast vaktsineerimist] ja sealt edasi toimub iga-aastane revaktsineerimine."

Võtmeroll on seejuures just koroonaviiruse esivariantidel.