Neil on halvavad mürgiharpuunid, kõike läbistavad ogad ja justkui saeketastega varustatud suud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ürgne vampiir imeb end ohvri külge

Silmlased on Maa ühed iidsemad vereimejad. Kivististest on selgunud, et need kalad on püsinud peaaegu samasugustena vähemalt viimased 350 miljonit aastat. Vähemalt nii kaua on nad imenud end teiste kalade külge ning toitunud nende lihast ja verest.

Esmapilgul meenutab silm paksuvõitu kahvatut angerjat, aga rangelt võttes pole silmud üldse kalad, vaid kuuluvad sõõrsuude klassi, ning selle üle, kuhu nad paigutada tuleks, vaieldakse siiani.

Üks põhjus, miks silmude klassifitseerimine on nii keerukas, on see, et nad on iidsed ja algelised, ning sel ajal, kui silmud on miljoneid aastaid üsna sama­sugustena püsinud, on ümbritsev maa­ilm tundmatuseni muutunud.

Kui pisemad mageveesilmud söövad näiteks mikro­organisme, siis suuremate seas on selliseid, kes imevad end teiste kalade külge ning toituvad nende lihast, verest ja muudest kudedest.

Silmu imilehtri seinu ja keelt katavad sarvköbrukesed, millega nad end pärast ohvri külge imemist tolle kehasse puurivad.

Indoneesia palooluss (Foto: Wikimedia Commons / Rickard Zerpe)

Indoneesia paloolouss

2009. aasta alguses hakkas mingi sala­pärane olend Inglismaal hävitama Newquay okeanaariumisse loodud korallrahu. Keegi sõi elavaid, õrnu koralle, kaksates mõne neist lausa pooleks.

Üks töötaja märkas lõpuks kivide vahelt paistmas piraka ussi pead. Töötajad üritasid pahategijat välja meelitada, ent kuna see ei õnnestunud, viidi kalad akvaariumist mujale, vesi pumbati välja ja korallrahu lammutati kivi kivi haaval laiali.

Lõpuks saadi üle meetri pikk paloolo­uss kätte ja paigutati eraldi akvaariumisse üksik­vangistusse. Ussile pandi nimeks Barry. Kuna kuritöö korallrahul tegi Barryst kuulsuse, soovisid inimesed teda tema jubedavõitu välimusest hoolimata näha.

Palooluss on üks maailma suuremaid hulkharjasusse ja ablas röövloom, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks.

Sageli lebab ta merepõhjas S-tähe kujuliselt või on peidus kivide vahel. Kui kala möödub, sööstab uss, lõuad laiali, peidust välja. Tema hambulised lõuad laksatavad kinni sellise jõuga, et võivad saaklooma lausa pooleks kaksata.

Võimsatest lõugadest hoolimata pritsib uss igaks juhuks saakloomasse ka korraliku annuse mürki, et kinnipüütu ei rabeleks.

Loe teistest leidlike relvadega vee-elukaist märtsi Imelisest Teadusest!