Poolt ja vastu: kas HOIA äppi on sellisel kujul veel üldse vaja?

IT-ettevõtetelt poole aasta eest riigile kingitud koroonajälgimise mobiilirakendus HOIA pole soovitud mahus rahva seas kasutust leidnud ja kuna Eestis on nakatumise näitajad ühed kõrgeimad maailmas, siis on hakanud kõlama arvamused, et kas poleks õigem enam äpile mitte loota, vaid eeldada, et iga inimene meie ümber võibki olla haiguse kandja.

HOIA rakenduse kinkisid möödunud aasta keskpaiku riigile ettevõtted ASA Quality Services, Cybernetica, FOB Solutions, Fujitsu Estonia, Guardtime, Heisi IT, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet.

Täna nimetab end HOIA rakenduse ametlikuks omanikuks terviseamet, ent kõik rakendusega seotud küsimused suunab ameti kommunikatsiooniosakond edasi sotsiaaliministeeriumi arendusüksusele TEHIK (tervise ja heaolu infosüsteemide keskus), kes on läbi viimas ka riigihanget äpi edasiseks haldamiseks (tegelikult juba teist hanget, kuna esimese oleks võinud seatud tingimuste tõttu võita „vale" ettevõte") .

„Kriisi lahendamine käib Eestis erinevate ametite, valdkondade ja ministeeriumide koostöös. Ka HOIA rakendus kuulub ühtsesse koroonavastasesse-paketti, millega pole üksi seotud vaid terviseamet, vaid tehniline lahendus ja toetus on TEHIKu poolt. Terviseamet on rakenduse omanikuks, kuid vajadusel antakse rakendust puudutavates küsimustes vastuseid ühiselt TEHIKu meeskonnaga," selgitab terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas äpiga seotud kommunikatsiooniloogikat.

On, kuidas on, aga nii terviseamet kui TEHIK keeldusid täna hankele viidates vastamast küsimustele, millised on väga konkreetsed plaanid rakenduse edasise arendamise osas ja milliseid sisulisi uuendusi koostöös hanke võitjaga plaanitakse. Küll aga on teada see, et raamhanke eeldatav kogumaksumus 24 kuuks on planeeritud 600 000 eurot.

Faktid näitavad, et HOIA rakendust on kokku alla laaditud 268 753 korda ehk seda on teinud ligi 20 protsenti eestlastest. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 4853 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 1145 – see on vähem kui kümnendik kõigist haigestunutest. Rohkelt on kõlanud kriitikat selles osas, et äpp ei ole tegelikult teada andnud, kui ollakse kindlalt mõne nakatunuks märkinud läheduses oldud. Samuti teatab äpp telefonikasutajale, et ei tööta enam, kui inimene on end haigeks märkinud.

HOIA rakenduse eesmärgiks on igal juhul anda inimestele anonüümselt ja umbmääraselt teada, kas nad on viimasel ajal olnud kauem kui 15 minutit lähedal mõnele inimesele, kes on end äpis märkinud koroonahaigeks.

Forte uuris tänast värsket seisukohta HOIA rakenduse osas kolmelt oma ala asjatundjalt: Tartu ülikooli andmeteaduse õppetooli ja arvutiteaduse instituudi juhatajalt Jaak Vilolt, Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi direktorilt Marko Kääramehelt ja E-riigi akadeemia tegevjuhilt Hannes Astokilt.

Astok: teeme HOIAst parem vaktsineerimispassi

„Alguses suudeti küll innovatiivselt mõelda ja tegutseda, aga edasi läks nagu tavaliselt," on Hannes Astok kriitiline riigi kui äpi uue omaniku suhtes.