Esmalt sellest, miks kõrvalnähud üldse tekivad.

Tartu ülikooli (TÜ) peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona on seda selgitanud asjaoluga, et süstikoha rakkudes hakatakse tootma väikeses koguses võõrast antigeeni. Selle tagajärjel tekib esmalt mittespetsiifiline reaktsioon, nagu kõigi nakkushaiguste alguses immuunsüstseemi käivitumisel: inimesel võib tekkida kehv enesetunne, võib tõusta palavik, võivad tekkida peavalud ja lihasvalud. Koroonahaiguse spetsiifilisi sümptomeid köha, nohu, maitsemeele langus aga ei teki.

Seejärel õpib organism selle antigeeni selgeks, haigustekitaja õpitakse ära, kujunevad välja kindlad antikehad konkreetse ogavalgu vastu. Kõrvaltoimed võivad kesta kuni kaks ööpäeva ja koroonavastased antikehad tekivad kahe-kolme nädalaga.

Marje Oona sõnul on ka nii Pfizeri kui AstraSeneca vaktsiinide kõrvaltoimete profiil üsna sarnane. Mida aga uuringud on selgelt näidanud, on see, et noorematel on kõrvaltoimeid rohkem ja vanematel vähem. Kuna praegu on Pfizeri vaktsiini rohkem manustatud eakamatele inimestele ja AstraSeneca vaktsiini noorematele, siis võib olla ongi sellest tulenevalt kõrvaltoimed AstraZeneca vaktsiini puhul rohkem väljendunud.

Mis on veel oluline: mRNA vaktsiini puhul on rohkem kõrvaltoimeid teise vaktsiinisüsti järgselt, vektorvaktsiini puhul aga esimese süsti järgselt. Nii et AstraZeneca vaktsiini puhul peaks teine süst andma vähem süstijärgseid reaktsioone.

Mida teha kõrvaltoimete esinemisel?

Niisiis: peavalu, palavik, lisavalud, iiveldus, nõrkused. Uurisime TÜ peremeditsiini kaasprofessori Kadri Suija käest, mida konkreetset nende esinemisel peale hakata.

"Kui tegemist on üldise enesetunde muutusega, näiteks on halb on olla, esineb süstekoha punetus ja valu või turse, väsimustunne, peavalu, iiveldus või palavik, siis tuleks puhata, vajadusel võtta valuvaigistit ja jälgida enesetunnet. Kodused ravivõtted sobivad siin hästi," kõlasid Kadri Suija soovitused.

Kui enesetunne paari päevaga ei parane või palavik püsib väga kõrgena ning lisandub midagi muud, näiteks lööve, hingeldus või teadvusehäired, siis tuleks konsulteerida kas oma perearstikeskusega või perearsti nõuandeliiniga.

„Kõige tähtsam on jälgida enesetunnet ja kui on kahtlusi, siis pigem pidada tervishoiutöötajaga nõu. Oma perearst ja pereõde tavaliselt teavad ka inimese kaasuvaid terviseprobleeme ja oskavad nii paremini hinnata probleemi tõsidust ja anda täpsemad soovitused, mida teha," märkis Suija.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid