Terviseamet väidab: Eestis on linnugripi inimesele levimine tõenäosus väga väike

Terviseamet teavitas täna pärastlõunal avalikkust selle kohta, et kuigi Venemaal tuvastati hiljuti inimestel linnugripp, viitavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid, et see viirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet.

„Seega on selle levimise tõenäosus väike," kinnitas terviseamet.

Inimene on seni linnugrippi ehk A(H5N8) nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga, seitse nakatumisjuhtumit avastati möödunud nädalal ühes Lõuna-Venemaa linnufarmis.

Eesti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul ei ole seni Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa siiski täielikult välistada.

Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega. Näiteks peaksid linnukasvatajad ja -käitlejad kasutama kaitsevahendeid: respiraatorit, kaitsekindaid ja -prille.

Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima 10 päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik alates 38 kraadi) viivitamatult arsti poole pöörduma.

Linnugripi haigusnähud inimesel:

• kõrge palavik (alates 38 kraadi),
• pea-, lihas- või kurguvalu;
• köha ja nohu;
• hingamisraskused;
• silma sidekesta põletik;
• kõhulahtisus.

Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.

Juba eelmisel aastal diagnoositi kõikjal Euroopas kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse alamtüüp H5N8 nii kodu- kui ka uluklindudel. Nüüdseks on seda leitud vähemalt 27 Euroopa riigis, samuti 17. veebruaril Eestis Viru-Nigula vallas.