Ülevaade: Venemaa erioperatsioonide läbiviimise alused

Käesolev artikkel põhineb Vene Föderatsiooni erinevatel siseministeeriumi õppematerjalidel ning tutvustab Rosgvardia eriüksuste kineetiliste erioperatsioonide läbiviimise aluseid.

Rosgvardia üksused paiknevad üle Venemaa, nad on jaotatud ühte diviisi Moskvas (n-ö Dzeržinski diviis, vn отдельная дивизия оперативного назначения) ning kaheksasse regionaalsesse ringkonda, kirjutab Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonnas töötav kolonelleitnant Riivo Piirson ajakirjas Kaitse kodu! 1/2021.

Rosgvardiale on allutatud politsei eriüksused OMON (отряд милиции особого назначения) ja kiirreageerimise üksused SOBR (специальный отряд быстрого реагирования). Need üksused on kõigis Venemaa suuremates linnades.

OMON-i koosseisus on hästi treenitud politseinikud, kelle peamine ülesanne on massirahutuste mahasurumine, avaliku korra tagamine ning relvastatud kurjategijate kinnipidamine.

SOBR on politsei eriüksus, nende ülesanne on eriti ohtlike kurjategijate kinnipidamine ja ka ebaseaduslike relvastatud formeeringute likvideerimine. SOBR on võrreldav Eesti politsei K-komando või USA politsei SWAT-iga.

Lisaks on Vene siseministeeriumi koosseisus mitmeid teisi väiksemaid spetsnaz’e (604. õppepolk jt) ja teisi eriüksusi, samuti on Rosgvardia käsuahelas „kadõrovlased“ (Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi alluvuses).

Erioperatsioonide läbiviimise etapid

Vene siseministeeriumi erioperatsioon (специальная операция) tähendab ühtse plaani ja tsentraalse juhtimise alla kaasatud üksuste poolt läbiviidavaid otsingu-, luure-, vastuluure- ja eelhoiatusmeetmeid, jõu- ja uurimistoiminguid ühes või mitmes piirkonnas, mille eesmärk on terrorismi laadi kriisiolukorra, samuti mis tahes muu, terrorismiga mitteseotud kuritegeliku olukorra ennetamine, tõkestamine ja tagajärgede likvideerimine.

Erioperatsioonide läbiviimise eesmärk võib olla:

• relvastatud ja muude eriti ohtlike kurjategijate, sh ennast varjavate kurjategijate otsimine ja kinnipidamine, samuti kinnipidamisasutustest või valve alt põgenenute ja relvastatud desertööride kinnipidamine;
• pantvangide vabastamine erinevates olukordades;
• õhu- või muude sõidukite kaaperdajate kinnipidamine;
• kurjategijate poolt hõivatud oluliste objektide (hooned, ruumid, rajatised, maa-alad) puhastamine;
• ebaseaduslike relvastatud formeeringute kukutamine, bandiitide likvideerimine, kuritegelike ühenduste (organisatsioonide) tegevuse mahasurumine ning neilt relvade, laskemoona, lahingutehnika, lõhkeainete ja muu sõjatehnika äravõtmine;
• riiklikult tähtsa objekti territooriumile tunginud isikute otsimine ja kinnipidamine;
• terroriakti ärahoidmine;
• asustatud punktides massiliste korratuste mahasurumine;
• kinnipidamisasutustes massiliste korratuste mahasurumine;
• võitlus luure-diversioonigruppide ja õhu(mere)dessandi üksustega, kui täidetakse territoriaalkaitse ülesandeid;
• loodusõnnetuste ja suurte tehnogeensete õnnetuste tagajärgede likvideerimine.

Erioperatsiooni läbiviimise etapid on järgmised.

Esimene etapp: operatsiooni planeerimine

See sisaldab endas kõrgemalt ülemalt käsu saamist, misjärel:

• võetakse vastu otsus läbi viia erioperatsioon, selleks võidakse enne teostada ka maastikuluuret, kontrollida saadud luureinfot, mis initsieeris hoiatuse ning analüüsida eelnevat kogemust;
• planeeritakse operatsiooni läbiviimine, koostatakse plaan, mis kirjeldab:
• kaasatavate jõudude ja vahendite koosseisu,
• koostööd ja toetust erinevate teenistuste vahel,
• operatsiooni piirkonnas sisse viidavaid erirežiime, juhtimist ja sidepidamise viise,
• plaani peamine osa on kaardil manöövriskeem ja signaalid ühendväeliigi koostööks;
• korraldatakse koostöö erinevate teenistuste vahel;
• valmistatakse ette operatsiooni lahingu- ja teenindustoetus;
• valmistatakse ette operatsioonis osalevad üksused/isikkoosseis selle toimumise piirkonnas:
• valitakse ja varustatakse operatsioonis osalev isikkoosseis;
• valmistatakse ette relvad, lahingumoon, varustus, vormiriietus, toit, transport vahendite veoks;
• valmistatakse ette side ja eritehnika, teenistuskoerad;
• viiakse läbi isikkoosseisu instruktaaž;
• kui aeg võimaldab, siis viiakse läbi treeningud, mis matkivad eelseisvat olukorda.

Teine etapp: operatsiooni läbiviimine

Vastava signaali saamisel võtavad operatsioonis osalevad üksused sisse lahingurühmituse ning asuvad varjatult, eelistatult öösel või piiratud nähtavuse tingimustes, lähtejoonele.

Igal operatsiooniliigi tegevusel on oma rangelt määratletud järjestus:

a) õhusõiduki kaaperdamisel – kurjategijad eksitatakse ja neile avaldatakse psühholoogilist mõju, misjärel peetakse nad kinni või hävitatakse;

b) kui kurjategija asub peidus – kasutatakse üllatusmomenti;

c) kui osutatakse aktiivset vastupanu – kurjategijatele avaldatakse psühholoogilist mõju, s.t tehakse ettepanek relvad maha panna ning demonstreeritakse erivarustuse kasutamise valmidust nende vastu.

Kolmas etapp: operatsiooni lõpetamine

• teostatakse operatsioonipiirkonna ülevaatus;
• kogutakse allüksused kokku;
• teostatakse isikkoosseisu ja tehnika ülevaatus;
• tehakse tulemustest kokkuvõtted;
• koostatakse toimunud lahingutegevuse skeem;
• koostatakse operatsiooni lõppu käsitlevad aruanded;
• toimub operatsiooni analüüs.

Erioperatsioonidesse võidakse kaasata armee- ja piirivalveüksusi, Rosgvardia territoriaalseid üksusi, välisluure, sh FSB üksusi, motoriseeritud politseiüksusi, spetsnaz’i üksusi, kriminaaljälituse koosseisu, majanduskuritegudega võitlejaid, kinnipidamisasutuste töötajaid, tuletõrje- ja kiirabiüksusi, kohaliku võimu esindajaid ning teisi teenistusi.

Täpne jõudude koosseis määratakse vastavalt erioperatsiooni iseloomule, piirkonna suurusele, kurjategijate arvule ja võimalikele tagajärgedele.

Erioperatsioone võidakse läbi viia lagedal alal, metsas, mägedes, külas, eraldi hoonetes jne, päeval või öösel, eri aastaaegadel ja ilmaoludes. Loomulikult mõjutavad need tegurid märkimisväärselt operatsiooni korraldust ja olemust.

Erioperatsiooniks moodustatakse järgmiste gruppidega väeüksus:

• operatsiooni staap (juhtgrupp);
• sidegrupp;
• luuregrupp;
• massiteabevahendite grupp;
• läbirääkijate grupp;
• uurijate grupp;
• dokumenteerimisgrupp;
• otsingugrupp;
• kriminalistika ekspertgrupp;
• eraldamisgrupp;
• blokeerimisgrupp;
• evakuatsioonigrupp;
• tagajärgede likvideerimise grupp;
• eksitamisgrupp;
• erivahendite kasutamise grupp;
• julgestusgrupp;
• kinnipidamisgrupp;
• konvoeerimisgrupp;
• kinnipeetute eraldamise grupp;
• objektide valve grupp;
• patrullid;
• teeliikluse reguleerijad;
• tuletõrje ja päästeteenistused;
• demineerimisgrupp;
• lahinguteeninduse grupp;
• tehnilise tagamise grupp;
• meditsiiniteenistused; kannatanute
• abistamise grupp ja reserv.

Need võib grupeerida ka funktsioonide alusel: juhtimise elemendid; režiimi kehtestamise ja tagamise elemendid; otseste rünnakute läbiviijad; uurimistoimingute läbiviimise elemendid ja operatsiooni tagavad elemendid ning reserv.

Siseministeeriumi ja Rosgvardia territoriaalseid üksusi võidakse kasutada järgmistes ülesannetes: piiramisgrupp, evakuatsioonigrupp, tehnilise tagamise grupp, jälitusgrupp; valve tugevdamise grupp, patrullid, blokeerimisgrupp, otsingugrupp, erivahendite grupp, analüüsigrupp.

Erioperatsioonide juhtimise ja ühendkoostöö korraldamine

Lahingu ja operatsiooni võitmiseks ei pea olema vastasest tugevam, vaid on vaja luua õigel ajal ja õiges kohas selline üleolek vastasest, et vastane kannab suuri kaotusi. Jõudude koondamise kunst seisneb kasutada olevate jõudude juhtimise ja vahendite kasutamise oskuses.

Tänapäeval võetakse järjest rohkem kasutusele automatiseeritud juhtimissüsteeme, mis oluliselt kiirendab töömahukaid protsesse: suure hulga andmete töötlemist ja kiiret reageerimist muutuvas olukorras.

Eesmärk on efektiivselt kasutada kõiki olemasolevaid jõude ja nende võimeid, selleks tagatakse:

• isikkoosseisu kõrge moraalne ja psühholoogiline valmisolek ning lahinguvalmidus;
• andmete pidev hankimine olukorra kohta, nende kogumine, uurimine, kuvamine ja analüüs; otsuste tegemine; ülesannete andmine alluvatele;
• erioperatsiooni kavandamine; teenistuste vahel pideva suhtluse korraldamine ja hoidmine;
• teenistuse ja lahinguülesannete igakülgse üksteise toetamise meetmete korraldamine ja rakendamine; isikkoosseisu väljaõpe keerulisteks olukordadeks ning nende pidev juhendamine;
• alluvate kontroll ja toetamine.

Juhtimise jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamiseks tuleb omada pidevalt ülevaadet olukorrast, hoida katkematut suhtlust alluvatega ja juurde antud teenistustega, ka kõrgema ülemaga, valida juhtimispunktile õige asukoht, mis tagab parima side alluvatega, ja kasutada oskuslikult sidevahendeid.

Juhtimise varjatus saavutatakse sidevahendite ja -reeglite õige kasutamisega, jälgides ka maskeerimise ja juhtimispunktide asetamise reegleid ning hoides ettevalmistusest teadjate kitsast ringi ja salastatust.

• Teenistustevahelise koostöö alusel tagatakse:
• õigeaegne suhtlemine ning erioperatsioonis osalejate teavitamine plaanist;
• erioperatsiooni läbi viiva ülema kavandist üheselt arusaamine: tagatakse kindlad teadmised ühistegevuse ülesannetest ning meetoditest ja kontrollitakse ülesannete täitmise seisu;
• tagatakse pidev infovahetus olukorra muutumise kohta;
• tagatakse katkematu ja toimiv sideühendus koostegutsevate jõududega;
• töötatakse ühiselt välja vajalikud koostööjuhised;
• operatsioonis määratud ülesannete täitmiseks kavandatud tegevusi koordineeritakse pidevalt;
• kontrollitakse pidevalt koostoimekava tegevuste täitmist, osutatakse vastastikku üksteisele abi;
• arendatakse ühtne signaalide süsteem koostoimeks;
• kasutatakse ühtseid tuvastamise, hoiatuse ja sihtmärkidele osutamise signaale.

Siin on mõned näited ühtsetest signaalidest:

• blokeerimine: „Haaramine“ («Перехват»);
• otsing: „Sireen“ («Сирена»);
• ümberpiiramine: „Ring“ («Кольцо»);
• evakuatsioon: „Välja“ («Выход»);
• psühholoogiline surve: „Press“ («Пресс»);
• lahingutegevus: „Äike“ («Гром»);
• konvoeerimine: „Konvoi“ («Конвой»).

Koostoime-tegevused võivad toimuda:

• üheaegselt: («Пресс», «Перехват», «Выход»);
• üksteisele järgnevalt («Сирена», «Перехват», «Гром»);
• paralleelselt («Перехват», «Пресс», «Кольцо», «Сирена»);
• pidevalt;
• etapiti;
• perioodiliselt.

Maastikul korraldatakse koostoime otsenähtavuse ulatuses, kaardil aga kogu operatsiooni ulatuses.

Erioperatsioonide läbiviimine metsasel maastikul ja talvel

• Metsast ja soist maastikku iseloomustavad:
• raskesti läbitavad või läbipääsmatud alad ja kitsad ühenduskohad;
• piiratud arv teid, radasid ja orientiire ning rasked liikumisvõimalused väljaspool teid ja radu;
• tihe taimestik;
• hõre asustus ja vähearenenud sideühendused;
• piiratud nähtavus ja rasked sidepidamisvõimalused üksuste vahel.

Maastiku raskesti läbitavad ja läbipääsmatud alad sunnivad diversante liikuma mööda teid, radu, jõgesid, ojasid. Samal ajal võimaldavad need tõkestada ja takistada vaenlase tõenäolisi liikumissuundi.

Metsasel alal sooritatakse otsinguid suuna kammimise meetodil, kasutades teljena teid, radu, sihte või muid lineaarseid orientiire. Jälgi on raske tuvastada, võimalus hästi maskeeruda ja peituda raskendab vastase avastamist.

Kui luurega on välja selgitatud ebaseadusliku relvastatud formeeringu oletatav asukoht, siis teostatakse erioperatsioon selle kukutamiseks või hävitamiseks.

Operatsioonis osalevad jõud grupeeritakse peamiselt: blokeerimisgrupp, otsingugrupp, reserv, kuid võidakse moodustada ka teisi sihtotstarbelisi gruppe.

Soovitatavalt blokeeritakse maa-ala enne metsas otsingu alustamist ja see ei pea olema katkematu ring. Maa-ala blokeeriv grupp võib panna välja tõkkeüksusi järvede vahelistele kitsasteedele, tihnikutesse, ülepääsudele veetakistustest või koolmekohtadesse.

Blokeeriva üksuse koosseisu suurus võib olla kuni 1/3 kogu operatsioonis osalevast koosseisust. Tegevuste läbiviimiseks metsas pööratakse erilist tähelepanu luure- ja valveülesannetele, sidepidamisele üksuste vahel ning vaatlusele õhust.

Talviseid tingimusi iseloomustavad:

• lumekatte olemasolu ja seisund;
• madal temperatuur;
• lumesadu ja tuisk;
• soode ja veetõkete külmumine;
• jälgede olemasolu maastikul;
• piiratud võimalused sõidukite liikumiseks väikestel teedel.

Nendest iseärasustest tulenevalt on vastane sunnitud liikuma mööda teid ja radu, et varjata oma jälgi, ja liikuma asustatud punktidesse, mis sobivad puhkamiseks ja soojendamiseks.

Talvisel ajal valitakse blokeeritava ala piiriks teed, metsaservad, asulate piirid, jõgede ja järvede kaldajoon.