Tartu koroonaarst: paljud haiged imestavad, miks me nende pärast muretseme

COVID-19 võib olla väga salakavala vormiga, kus juba haiglaravile toodud inimesed on hea enesetundega ja mõista, miks arstid nende pärast muretsevad, rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste.

„COVID-19 puhul on juba kevadest alates räägitud niinimetatud vaiksest hüpoksiast, mis tähendab seda, et haigel võib olla oluline hapnikupuudus, aga ta tunneb end sealjuures hästi. Saan rääkida sellest, mida ma näen nakkushaiguste osakonda hospitaliseeritud haigete puhul. COVID-19 ohtlik eripära on see, et olulise hapnikupuudusega haige ei kaeba suurt midagi ja ei saa aru, miks personal tema pärast muretseb," ütles Anne Kallaste intervjuus Novaatorile.

Arsti sõnul oli see ka haiglapersonali jaoks esialgu üsna harjumatu, kuidas patsient selliste halbade näitajate juures midagi ei kaeba.

„Seetõttu on väga oluline, et patsiendil oleks haigestumisel hea kontakt perearstiga, kellel oleks hea ülevaade haiguse kulust ja võimalikust seisundi halvenemisest," ütles Kallaste. „Kui haigus kulgeb raskemalt, siis haiglaravi vajadus tekib tavaliselt esimese nädala lõpus või teise nädala alguses."

Alarmeeriv on tema sõnul näiteks see, kui kõrge palavik kestab noorematel inimestel üle 5 päeva ja eakamatel üle 3 päeva või juba taandunud palavik taastekib.