Ühte teadlaste rühma juhtinud molekulaarimmonoloogia professor Pärt Peterson ütles oma tänases Tartu ülikoolis peetud ettekandes, et esimeste haigete antikehade uurimisega alustati juba märtsikuus ning seda saadi teha tänu eriolukorrale, mis andis teadlastele võimaluse kasutada patsientide antud vereproovide ülejääke.

Eristati Tartu ülikooli kliinikumi tavalistesse Covid-19 palatitesse paigutatud ja intensiivravipatsiente. Neilt patisentidelt saadi peaaegu igapäevaselt vereproovid, mis andis võimaluse jälgida antikehade ja põletikumarkerite tekkimise dünaamikat.

Mis selgus?

„Antikehad ogavalgu ja nukleokapsiidi [kaks peamist viiruse valku, üks pinnal ja teine sees - toim] tekivad 12-15 päeval pärast sümptomeid," rääkis Pärt Peterson ja lisas, et antikehad üritavad eelkõige blokeerida seda, et viirus ei tungiks inimese rakkudesse.

Teadlane lisas, et huvitaval kombel on neil, kes on olnud raskelt haiged ja intensiivravipalatis, antikehade tasemed kõrgemad.