„Saime satelliidilt signaali siis, kui ta Eestist üle lendas üleeile õhtul," kinnitas äsja Fortele tehnikaülikooli satelliidiprogrammi juht Rauno Gordon.

Tema sõnul sisaldas laekunud signaal telemeetriainfot satelliidi toitesüsteemi kohta - akude pinged, temperatuur, voolutarbed.

„Saime teada, et põhiline raadio ei tööta, ent varuraadio oli sisse lülitatud. Tõenäoliselt on lahti ka antennid ja tiivad," lisas Gordon ja lisas, et ühendus saadi tänu ülikooli tarkvaraspetsialisti Madis Kaalu suurele altruistlikule tööle ja Tartu observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik kaastööle koos oma võimsate antennide ja saatjatega Tõraveres.

Vastuse saamiseks olid Kaal ja Allik saatnud satelliidi poole teele mitmeid pakette käsklustega, millele satelliit lõpuks vastas.

Nüüd asuvad teadlased alles täpsemalt uurima ja satelliidiga suhtlema, saamaks teada, mis seisus see on ja milliseid süsteeme saaks Maalt sisse lülitada.

„Selleks peame võimsamaks ehitama ka meie oma maajaama Tallinna Tehnikaülikoolis Mektory maja katusel. Satelliidile käskude saatmiseks on võimsust juurde vaja ning satelliidilt signaalide püüdmiseks on vastuvõtjat tundlikumaks vaja arendada," rääkis programmijuht.“Peamise asjana tuleb edasi arendada paraboolantenni, et sellega saaks vastu võtta UHF ja hiljem ka X-riba signaale. Tööd jätkub veel ka paljudele tarkvara eriala tudengitele.”

Tudengisatelliit Hämarik lennutati Lõuna-Ameerikas asuvalt Korou kosmodroomilt kanderaketi Vega pardal orbiidile 3. septembril. Satelliit tiirleb 550 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.

Eesti esimese tudengisatelliidiga EstCube saadi ühendust juba esimesel Eestist ülelennul. Ühendust ei ole aga siiani saadud Tallinna tehnikaülikooli esimese satelliidiga Koit, mis startis kosmosesse 5. juulil 2019.

Koit ja Hämarik on 1U kuubik-satelliidid (10 * 10 * 10 cm). Mõlemad on ehitatud Maa vaatlemiseks kosmosest - satelliidid teevad pilte ja videoid, mille abil saab jälgida sündmusi, kaardistada Maad ja jälgida taimkatte elu. Satelliitidel on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipildi (RGB) ja teine lähi-infrapunase (NIR) pildi. Nende abil saab näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.