Avaldame ameti selgitused alljärgnevalt täies mahus.

Vastab tõele, et Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatas keskkonnaminister Kaitseministeeriumi ettepanekul, et alale oleks võimalik paigaldada kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähiseid. Keskpolügooni laiendatud ohuala piiri kinnitas valitsus juba 2015. aastal. Ohepalus on ohuala piir veel tähistamata, kuna praegune Ohepalu looduskaitseala kaitsekord seda ei luba.

Pärast kaitse-eeskirja muutmist on piiritähiste paigaldamiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

„Keskkonnaamet ja Kaitseministeerium on pikalt arutanud, kuidas ohuala piiri tähistada viisil, et kaitseala looduväärtusi ei kahjustataks ja külastajad saaksid endiselt teedel ja radadel liikuda. Ohepalu looduskaitsealal paigaldatakse ohuala piiritähised piki Tapa-Pikassaare oosistikku kulgeva tee serva ja tee jääb ohualast välja. Et piiritähised oleksid nähtavad, võib mõnes kohas piiritähise ümber olla vajalik alusmetsa või üksikpuude eelmaldamine. Suuremaid raieid ei planeerita," selgitab Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter.

Kaitseministeerium tegi ka ettepaneku lubada riigikaitselistel eesmärkidel väljaspool teid sõidukiga sõitmist. Selle ettepanekuga Keskkonnaamet täielikult ei nõustunud. Kaitse-eeskirja jääb nõue, et ka riigikaitse korraldamiseks saab väljaspool teid sõita ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Sellise nõusoleku annab Keskkonnaamet vaid äärmisel vajadusel ja juhul, kui see ei kahjusta kaitseala eesmärgiks seatud kooslusi.

Soo- ja metsaelupaikade taastamiseks tuleb leevendada loodusreservaadi kaitsekorda

Riina Kotter selgitab, et loodusreservaatide kaitsekorra leevendamine ja nende muutmine sihtkaitsevööndiks ei ole seotud kaitseväe tegevusega.

„Praegune loodusreservaatide ala ei ole puutumatu loodusega ala, vaid on tugevasti metsakuivendusest mõjutatud. Koosluste looduslikkuse taastamiseks on seal vajalik kraavide sulgemine, mida loodusreservaadi kaitsekord ei luba. Näiteks 2019. ja 2020. aastal viis Eestimaa Looduse Fond Ohepalu looduskaitsealal sooelupaikade ja loodusliku veerežiimi taastamiseks ellu ulatusliku projekti. Kuna Ohepalu jääb keskpolügooni lähedusse, lõid kaitseväelased heast tahtest kaasa ja aitasid kraavidele käsitsi paisusid ehitada. Loodusreservaatide alad jäid projektist välja, kuna seal pole praegu veerežiimi taastamistööd lubatud," sõnab ta.

Kaitse-eeskirja muutmise järel saab koosluste ja liikide elupaikade seisundit ka praeguste reservaatide alal parandada. Häirimistundlike liikidega seotud liikumispiirangud jäävad kaitsealal endiselt kehtima. Kaitsekord läheb 423 ha riigimaa suhtes rangemaks, kuna laanemetsade kaitseks laiendatakse sihtkaitsevööndit. Kaitseala välispiir jääb endiseks.

Keskkonnaamet avalikustas planeeritavaid kaitse-eeskirja muudatusi kaks korda, 2019. ja 2020. aastal. See tähendab, et avalikud arutelud on toimunud ning kõik osapooled on saanud esitada kaitse-eeskirjale oma põhjendatud ettepanekud. Praeguseks on kaitse-eeskirja eelnõu jõudnud ministeeriumite vahelisele kooskõlastusringile, millele järgneb kaitse-eeskirja kinnitamine valitsuses.