Robolahing toimub kord aastas, tänavu neljandat korda. Esimene kord osales seitse võistkonda, seekord juba 20.

Üritust korraldava AHHAA teaduskeskuse esindaja märgib, et pealtvaatajaid oli esimene kord ca 600, aga Raadi lennukiangaarist Tartu Kammivabriku suuremasse ruumi kolides mahtus ära 1300. Mahuks ka tänavu, aga koroona-ohutusnõudeid arvestades saab seekord vastu võtta kuni 750.

Võitlevad robotid on ammu leidnud auväärse koha nii lääne kui ka Aasia popkultuuris, neid kohtab anima- ja tavafilmides, koomiksites ja mujalgi.

Aga mis tunne on sellist robotit luua ja arendada? Forte uuris seda lähemalt roboti Sweeping Death loonud võistlustiimilt; küsimustele vastab Toomas Tallmeister.

Kas teie tiim on varem Robolahingus osalenud?

Tänavu osaleme kolmandat korda.

Millised olid tulemused?

2018. aastal jäime kergkaalus käigukastirikkega neljandale kohale, 2019. aastal võitsime kergkaalu.

Kas robot on iga kord sama?

Esimene kord võistlesime n-ö Sweeping Death 1.0-ga. Algupärasel versioonil oli potentsiaali. Siiski viisid põhimõttelised möödapanekut disainis täiesti uue Sweeping Death 2.0 ehitamiseni, mis tuli ka Robolahing 2019 kergkaalu tšempioniks.

Sellel aastal oleme tiitlit kaitsmas sisuliselt sama versiooniga, väikesed täiendused siiski on.

Sweeping Death 2.0 (foto: arendustiim)

Paljudel on mingi ettekujutus, mida robot tähendab. Kuidas sina defineerid, mis on robot ja mis on võitlusrobot?

Isiklikult defineerin roboti mõistet laiemalt – mehhatrooniline kooslus, mis omab kindlat funktsiooni. Ilmatsalu põhikooli robootikaringi lastele õpetan ka, et robot koosneb üldjuhul kolmest osast: mehaanika, elektroonika ja tarkvara.

Pesumasin, auto (eriti tänapäevane), robotmuruniiduk, tööstuslik robotkäsi – kõik need on minu jaoks robotid. Mõned lihtsad, mõned keerulised.

Kuidas võitlevate robotite juurde jõudsid?

2017. aastal sattusin koos oma kuueaastase tütre Tuule ning semu Taaviga AHHAA Robolahingule, mis toimus tollal veel Raadil endises sõjaväeangaaris.

Show oli korraldatud väga kaasahaaravalt, jättis sügava mulje. Ainuke, mis pettumuse valmistas, oli robotite kvaliteet / töökindlus. Paljud ei suutnud ennast üldse liikuma saada.

Soovist tõestada, et tegelikult saab võitlusroboteid ka töökindlalt ehitada, sündis ka tiim Sweeping Death. Tegelikult on see siiamaani tõestamata – alati on esinenud tehnilisi probleeme.

Kuna olen aparaadiehituse valdkonnaga kokku puutunud, oli n-ö pool tööd juba tehtud. Oluline osa minu motivatsioonist on see, et tütar saab insenertehnilise ülesande lahendamise reaalse kogemuse. Tuule on ka Sweeping Death'i vahva piloot.

Kuidas Robolahingus on paika pandud, mida võitlusrobot teha võib ja milline olema peab?

Korraldajate poolt on tehnilised nõuded ja võitlusreeglid väga täpselt kirjeldatud ja dokumenteeritud. Veelgi enam, Robolahingu kodulehelt saab õpetusi lahinguroboti ehitamiseks. Siinkohal pean kiitma korraldusmeeskonda, kes on ürituse teinud osalejatele-pealtvaatajatele väga nauditavaks.

Kas jälgid samal alal ka maailmas toimuvat?

Esimest robotit ehitama asudes sai valdkonna kõik videod ja raamatud ära vaadatud-loetud. Hetkel teisi lahingurobotite sarju ei jälgi. Kui videoedastusplatformi algoritm midagi põnevat soovitab, siis ikka vaatan.

Pigem jälgin uuemaid arenguid robootikas, tehisintellekti ja masinõppe valdkonnas ning kosmosetehnoloogias.

Kuidas meeldivad võitlusrobotite teemalised filmid alates "Real Steelist" ja anime'st kuni "Transformeriteni"?

Visuaalselt on need vaadatavad. Aga on ka paremaid robootikateemalisi filme.

Lastega vaatamiseks soovitan selliseid nagu "Short Circuit" ("Lühis") ja "Wall-E". Täiskasvanutele kindlasti "2001: A Space Odyssey" ("2001: Kosmoseodüsseia") ja "Ex Machina".