Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ohepalu linnu- ja loodusalal kaitstakse muu hulgas kaljukotkaid, metsiseid, must-toonekurgi ning mitmeid sootaimi- ja elukaid. Ühtlasi kattub kaitseväe keskpolügooni idapoolne ohuala umbes 2400 hektari ulatuses Ohepalu looduskaitsealaga, just seetõttu soovib kaitsevägi tähistada selle ohuala välispiir umbes 51 kilomeetri ulatuses märkide ja piiripostidega.

Kuna kehtiv kaitsekord ei võimalda selliste rajatiste püstitamist, soostubki keskkonnaamet seda lõdvendama. Muu hulgas kaotatakse ära Kaanjärve ja Ristsaare loodusreservaat ja nimetatakse need ümber sihtkaitsevöönditeks. Sihtkaitsevöönditesse arvamisega muutub ala kaitsekord leebemaks võrreldes loodusreservaatide kaitsekorraga, kus on keelatud igasugune inimtegevus.

Kaitseväe keskpolügooni ohuala piirisiht koos tähistusega on planeeritud Tapa-Pikassaare oosi harjal kulgeva pinnastee lääneserva - iga posti vahe ei ole suurem kui 50 meetrit. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga, mille lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks.

Keskpolügoonil läbiviidavate harjutuste käigus kasutatakse laiendatud ohuala kuni 90 päeva aastas. Laiendatud ohualad suletakse matkajatele - kaitsevägi laiendatud ohualades õpet läbi ei vii ehk sõdurid ei liigu selles alas, sest laiendatud ohuala on koht, kuhu laskemoon võib lennata, ent see on õppuste ajal suletud liikumiseks.

Ohepalu looduskaitseala loodi 1977. aastal.