„Üldiselt teise inimese tekitatud antikehad võiksid toimida küll," ütles Fortele Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent Juri Karjagin, kui palusime talt hinnangut selle kohta, kas koroonaviiruse vastased antikehad on universaalsed selles mõttes, et need võivad olla tekkinud kelle iganes organismis, ent töötavad viiruse eest kaitsmisel sama edukalt edasi ka teistes organismides.

Karjagini sõnul seisneb antikehade toimemehhanism selles, et need seostuvad inimrakkude pinnal oleva ACE2 retseptori ühenduskohaga ja ei võimalda viirusel neid kasutada rakku sisenemiseks. Viirusega kokkupuutunud inimestel tekivad aga antikehad alles teatud päevade jooksul.

„Teoreetiliselt peaksid „võõrad" antikehad aitama kõige rohkem siis, kui neid manustatakse selles perioodis, kus oma antikehi veel ei ole või on vähe," rääkis teadlane.

Tänase päeva seisuga ei ole Tartu ülikooli kliinikum koroonahaigetele veel plasma ülekandeid teinud. Käimas on doonorplasma viirust neutraliseeriva võime uurimine ja kui doonorplasma neutraliseerivtoime osutub heaks, siis hakatakse seda raviviisi ka kasutama.

„Ma arvan, et augustis oleme valmis kasutama, aga plasma on mõeldud ikkagi raskes seisundis olevatele patsientidele, kes vajavad haiglaravi, aga veel ei vaja intensiivravi ja kunstlikku hingamist ehk siis kodusel ravil olevatele patsientidele me plasma ülekandeid esialgu ei planeeri," rääkis Juri Karjagin.

Viirust neutraliseeriva toime uurimisega tegeleb teiste seas TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Eva Suzinaite, kes tõdeb, et inimkatsed ei ole veel tänase päeva seisuga alanud.

„Hetkel käivad doonorite plasmade viirust neutraliseerivate tiitrite määramise testid, mille tulemust saab teada selle nädala jooksul," kirjeldas ta täna töös olevaid protsesse.

Plasma kogumist on tänase seisuga alustatud niisiis pigem igaks juhuks - kui teadlased on jõudnud veendumusele, et see toimib haigete ravil.

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid ja teadlased ootavad vereplasmat loovutama kõiki COVID-19 läbi põdenud inimesi. Ideaalis loodetakse leida veel vähemalt 15 doonorit, kelle plasma hakkab täiendama praeguseks loovutatud kogust.

Doonoriks sobib 18-60-aastane terve inimene, kellel on sümptomitest möödas vähemalt 14 päeva ja kes ei kasuta ühtegi ravimit peale rasedusvastaste preparaatide.

Vereplasma loovutamiseks tuleb käia kahel visiidil, millest esimesel tehakse kindlaks doonori sobivus. Esimesel visiidil saab käia nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Doonori sobivuse korral kutsutakse inimene teisele visiidile Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusesse, mille käigus toimub tavapärane doonori meditsiiniline läbivaatus ja langetatakse lõplik otsus vereplasma loovutamise võimalikkusest.

Positiivse otsuse puhul toimub teise visiidi käigus vereplasma loovutus. Plasmat saab loovutada üksnes Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, sest ainsana Eestis on seal selleks vajalik tehniline võimekus.

Praeguseks on vereplasmadoonorluse üleskutsega käinud esimesel visiidil 23 inimest. Neist 11 on jõudnud vereplasma loovutamise etappi ning kaheksale on teostatud plasmafreesi protseduur, mille käigus eemaldatakse verest plasmat. COVID-19 antikehadega plasmat on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas praegu hoiul 16 doosi.

„Seniste doonorite annetatud vereplasma ootab sügavkülmas oma aega. See säilib seal kaks aastat. Kui seda ei ole COVID-19 raviks vaja, kasutatakse see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksu ravis,“ rääkis Juri Karjagin.

Vereplasmadoonorluse soovi korral palutakse pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi dr Ain Kaare poole, kes annab selle kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefonil 5331 9562 või e-posti aadressil ain.kaare@kliinikum.ee.