Väide põhineb Oxfordi ülikooli uuringul, mille järgi deksametasoon vähendab hingamisaparaati vajavate patsientide suremusriski 40%-lt 28-le ja hapnikku saavatel patsientide oma 25%-lt 20-le. Vastavalt siis kolmandiku ja viiendiku võrra.

Teemat kommenteeris epidemioloog professor Irja Lutsar, kes märkis: "Uuring tundub olevat korralik ja uuringugrupid piisavalt suured. See, et deksametasoon töötab, pole ka väga üllatav, kuna [COVID-19 tõttu kriitilisse seisundisse jõudmise puhul] tegu on immuunsüsteemi ülereageerimisega."

Täna kommenteeris teemat Fortele ka Ravimiamet, kelle meditsiininõunik Alar Irs ütles järgnevat.

"Briti teadlased on avaldanud oma uurimuse kohta pressiteate – see on täiesti sobimatu vorm teadusuuringu usaldusväärsusest aru saamiseks.

Üldiselt, varasema info alusel on tegemist ühega õigesti planeeritud ja korralikult läbi viidud suurtest randomiseeritud kliinilistest uuringutest, mille tulemused võiksid olla usaldusväärsed – aga selleks on vaja saada palju täpsem aruanne uuringu kohta.

Pressiteate alusel vähendas deksametasoon, kui seda manustati 6 mg üks kord päevas kümne päeva jooksul, COVID-19 tekitatud raske kopsukahjustusega aparaadihingamisel patsientide suremust umbes kolmandiku võrra (41%-lt umbes 27%-le) ja omahingamisel, lisahapnikku vajavate patsientide suremust umbes viiendiku võrra. Kergemate haigusvormide puhul ei olnud ravimist kasu. Seega, tegemist ei ole kõiki patsiente päästva imeravimiga, aga sellest on ilmselt märkimisväärselt abi.

Ravim on Eestis laialt kasutusel ning kui meie arstid soovivad nende andmete alusel seda COVID-19 patsientidel kasutada, siis saavad nad seda teha. Kindlasti oleks neil parem tunne, kui neil oleks uuringu kohta täpsemad andmed. Loodetavasti need varsti avaldatakse.

Kas ja kuidas hakatakse seda ravimit Eestis koroonaravimite peal kasutama, saavad kommenteerida haiglad, kes koroonahaigeid igapäevaselt ravivad."