Tartu ülikool segab tinktuure
EASi poolt 5000 euroga toetatud projekti eesmärk on luua tõenduspõhiselt valmistamistehnoloogia ja kasutusinfo kolme ravimtaime tinktuuri, ühe suunatud näidustusega liittinktuuri ning üldtugevdava toimega liittinktuuri jaoks.
„Tinktuure puudutavad üksikasjad jätaksin praegu avamata," ütles Fortele farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal.
Tooted tehakse ennekõike eestimaisest toorainest, kuid vaadatakse ka ida suunas, kus paljud traditsioonilised ravimtaimed on olnud ajast aega kasutusel ja saanud ka teadusuuringute põhjal positiivseid hinnanguid.
„Tihtipeale pole neid võimalik meie kohalike taimedega asendada," tõdes Raal.
Raal rõhutas, et valdav enamus tinktuure on toidulisandid, mitte ravimid. Nii saab nende toimivust prognoosida seniste teadusuuringute põhjal ja spetsiifiliste erialateadmiste abil, kliinilisi uuringuid inimestel selliste toodete puhul tavaliselt ei teha.
Tõenduspõhisus on apteegis müügil olevate tinktuuride eeliseks. „Ehkki oma tarbeks katsetatakse ka kodudes tinktuuridega, samamoodi nagu jookide, toitude või käsitööga, on tööstuslikul tootmisel oma kindlad eelised. Tõenduspõhisuse rakendamine n-ö põlve otsas on üpris keeruline ülesanne," tõdes ta.
Raal meenutas, et traditsioon müüa Eesti apteekides tinktuure ulatub juba keskaega. Ülikooli ja kaupmeeste koostöö sai alguse juba tsaariajal ja jätkus ka sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal see katkes, kuid sel sajandil on ettevõtjad taas ülikooli leidnud.
Praeguseks on Raal näiteks kodumaisel tootjafirmal Loodusravi aidanud välja töötada kolm tinktuuri, firmal Tervix lastesiirupi ja mitmel ravimtaimetalul teesegusid. „Koostööd kodumaiste ettevõtjatega on plaanis jätkata," ütles ta.
Instituudist koostöökontakti otsivaid ettevõtteid leidub. „Paljudel on tahtmine ja mõningad võimalused, kuid paraku mitte alati piisavalt järjekindlust ning soovi ja võimalust ka rahaliselt panustada. Kui ainsaks liikumapanevaks jõuks on soov rikastuda, soovitan valida mõne teise tegevusala," ütles Raal.