Varasemad uuringud on keskendunud just valu poolele, näiteks on katsed näidanud, et kätt autoukse vahele jättes on valu seisukohast parem ropendada, kuna see leevendab valu rohkem. Samuti on testidest selgunud, et vandumine võimaldab inimestel näiteks pikemalt kätt jääkülmas vees hoida ning ka nende üldine välulävi tõuseb.

Uue uurimuse tulemused näitavad, et ka trennis tuleb vandumine ja ropendamine kasuks. Teadlased viisid läbi katsed 30 sekundilise jalgrattasõiduga ning avastasid, et ropendajate poolt tekitatav keskmine jõunäitaja oli keskmiselt 4,6 protsenti suurem kui tavainimestel. Samuti viidi läbi inimeste haardejõudu mõõtev katse, seal oli ropendajatel lausa 8 protsenti jõulisem haare.

"Tundub, et vandumine ja ropendamine toob kaasa kehaliste võimete paranemise ja seejuures ei ole see seotud ainult sellega kaasneva šokist tuleneva stressiga," ütles uurimuse läbiviimist korraldanud doktor Richard Stephens ülikooli pressiteenistuse vahendusel. "Me teame ka seda, et vandumise haldamisega tegelevad sellised aju piirkonnad, mida tavaliselt ei seostata keeleliste tegevustega. Seetõttu on võimalik, et vandumisel ja ropendamisel on kõiksugu boonuseid," ütles ta.

Long Islandi Ülikooli doktor David Spierer lisas: "Vandumine võib aidata inimestel oma tajude tundlikkust reguleerida ning aidata raskete ülesannete puhul valuga hakkama saada." Tema sõnul on vandumisest kasu kõigis olukordades, kus on vaja äkilist lihasjõu või kiiruse tõusu.

Doktor Stephens ja doktor Spierer on juba tegelemas järgmise teadustöö kallal, sel korral on nende eesmärgiks uurida vandumise ja ropendamise mõju konkreetsetele spordialadele ja harjutustele. Teadlaste seekordset uurimust saad täpsemalt lugeda SIIT.