ScienceAlert vahendab, et mehe mured algasid 2011. aastal kui talle määrati sõrmevigastuse tõttu antibiootikumikuur, mille tagajärjel ta nädala jooksul hoopis teistsuguseks muutus. Mehe sõnul muutus järsult ta iseloom, tekkis depressioon, mälu hägustus ning ta muutus agressiivseks. Nende probleemide tõttu otsustas patsient pöörduda psühhiaatri poole, kes otsustas talle välja kirjutada antidepressandid, mis aga olukorda ei parandanud.
Läbimurde tõi haiguse diagnoosimises aga hoopis üks autosõit, mille käigus mees kinni peeti ning tuvastati, et alkoholitase ta veres on 200 mg/Dl kohta. Kuna selline joobeaste saavutatakse tavaliselt pärast kümmet alkohoolset jooki, ei tahtnud haiglapersonal ega politsei loomulikult uskuda seda, et mees polnud tegelikult alkoholi tarbinudki.
Pärast seda, kui mees haiglast lahti lasti, otsustas ta aga pöörduda ühte Ohio haiglasse, et välja uurida, milles probleem olla võiks. Kui valdav osa mehe tervisenäitajatest oli korras, leiti ta väljaheiteproovist pagaripärmi jälgi, mis tähendab, et mehe kehas toimusid käärimisprotsessid ning keha tootis suhkrutest ise alkoholi.
Tegemist ei ole arstidele teadmatu sündroomiga. Kuigi tegemist on haruldase haigusega, on ka varem automaatse pruulimise sündroomi (ing. k. auto-brewery syndrome, ABS) juhtusid täheldatud ning neid ka ravitud. Lisaks haiglapersonalile kaasati ka Richmondi Ülikooli spetsialistid, kes kasutasid mehe soolestiku mikrofloora ravimiseks seenevastaseid ravimeid ning probiootikume.
Kuigi taastumisprotsess oli keeruline ning kohati isegi eluohtlik, kuna mehe vere alkoholisisaldus kerkis kohati lausa 400 mg/Dl kohta, on mees praeguseks taastunud ning võib probleemideta kõike süüa. Esialgsest juhtumist on praeguseks möödas pool aastat ning kuigi piirangud on kadunud, peab mees siiski igaks juhuks aeg-ajalt alkomeetrit kasutama, et oma keha alkoholitaset kontrollida.
Teadlased kirjutasid kogu juhtumit kokku võtvas teadustöös, et suure tõenäosusega olid mehe hädades süüdi just sõrmevigastus ning selle tagajärjel määratud antibiootikumid, mille tagajärjel toimusid ta seedesüsteemis muutused, mis tõid kaasa seente võimutsemise. Samuti viidatakse, et juhtum võimaldab meil selliseid probleeme tulevikus paremini mõista ning paremini diagnoosida.
