Veracruzi lõunaosas asuvas Los Tuxtlase vihmametsades looduslike ubade (Phaseolus vulgaris) juurtest leitud fasolitsiin hoiab ära potentsiaalselt kahjulike bakterite leviku.

„Probiootikume tunneme enamasti kui kasulikke soolebaktereid, mis aitavad luua tasakaalu meie soolestikus. Taimedega on sama lugu, probiootikumid aitavad neil saavutada resistentsust kahjulike bakterite ja haiguste vastu. Taimed muutuvad probiootikumide kaasabil vastupidavamaks ning suudavad võidelda haiguste, kahjurite või kahjustuste vastu ilma keemiliste abivahenditeta,“ ütles Rutgersi Ülikooli vanemteadur Konstantin Severinov.

Fasolitsiini tootev bakter on mügarbakterite (Rhizobium) alamliik. Sarnaselt teistele mügarbakteritele varustab fasolitsiini bakter taime lämmastikuga ning muudab selle vastupidavamaks. Erinevalt teistest kaitseb fasolitsiini bakter taime ka kahjulike bakterite eest.

Teadlaste arvates võiks tulevikus fasolitsiini kasutada ka muude põllumajanduses toodetavate kaunviljade (herned, kikerherned, läätsed, sojaoad ja maapähklid) kaitsmiseks. Lisaks kasutusele põllumajanduses loodetakse fasolitsiinist toota ka uusi antibiootikume.

Antibiootikumiresistentsus on üks suuremaid väljakutseid, millega inimkond täna silmitsi seisab. Penitsilliini avastamine 1928. aastal muutis maailma, võimaldades sellega hõlpsasti ravida ja pikendada keskmist eluiga umbes kahe aastakümne võrra.

Mitmed bakteritüved on aga muutunud antibiootikumide suhtes immuunseks. Selle põhjustajaks on ravimite ja keemiliste ainete liig- ja väärkasutamine meditsiinis ja põllumajanduses.

Infektsioonid nagu kopsupõletik, tuberkuloos ja gonorröa on taas tõusuteel. 

Uus avastus tekitab lootust, et looduses on siiski veel avastamata antibiootikume ning need on võimalik ülesse leida ning kasutusele võtta.