30. augustil Krimmis asuva Gennadi Borissovi poolt MARGO teleskoobi abiga tuvastatud objekt nimega C/2019 Q4 (Borisov) on suure tõenäosusega kahe kuni 16 kilomeetrise läbimõõduga komeet ning kuigi NASA spetsialistid arvavad, et taevakeha võib pärineda väljaspoolt meie päikesesüsteemi, pole see veel täielikku kinnitust saanud.

Samuti pole hetkel teada taevakeha täpsemaid parameetreid ega isegi täielikult seda, kas tegemist on komeediga. Viimaseks on keha määratud seetõttu, et selle vaatlusel tundub keha hägune - tegemist on komeetide eripäraga, sest need hakkavad tähtedele liginedes oma pinnal olevat jääd ning tolmu üles paiskama.

Üks peamisi põhjuseid, miks spetsialistid komeeti meie süsteemi väliseks peavad, on selle tohutu kiirus. 150 000 kilomeetrit tunnis läbivaid kehasid meie süsteemist naljalt ei leia ning suure kiiruse tõttu teebki komeet päikesesüsteemis vaid põgusa külastuse ning kaob siit seejärel taas.

Päikese suunas suunduv keha jääb kogu kohtumise vältel Maast aga võrdlemisi kaugele - kõige lähemal olles asub see meist siiski 300 miljoni kilomeetri kaugusel. Hetkel on komeet ka Päikesest veel üle 400 miljoni kilomeetri kaugusel, kuid jõuab meie süsteemi juba 26. oktoobril.

Kui Oumuamua visiit meie juurde jäi lühikeseks, siis hetkel prognoositakse, et seekordne külaline jääb siia pikemaks. Detsembris on selle ereduse tipphetk, kuid see on teleskoobiga vaadeldav juba praegu ning seda on võimalik parimate teleskoopidega vaadelda vähemalt 2020. aasta oktoobrini.