ACC, ICS, LTA, LDA … ehk mis imeabilisi võib leida tänapäevase auto pardalt
Tänapäevase auto pardalt võib leida kümneid elektroonilisi vidinaid, mis kõik on autojuhi ja sõitjate turvalisuse ja mugavuse teenistuses.
“Mugavust” ei tohi selles kontekstis mõista aga kui lubadust autoroolis kõrvaliste asjadega tegelemiseks.
Ka kõige kõrgemal tehnoloogilisel tasemel abisüsteemid, mis võimaldavad auto liigitada näiteks SAE 2.0 või 2.5 autonoomse sõidu tasemele, on mõeldud juhi tegevuste lihtsustamiseks, mitte aga juhtimise ülevõtmiseks.
Üks enesest lugupidav autotootja ei lepi pelgalt baasturvalisusega vaid toob iga uue põlvkonnaga koos välja uusi põnevaid juhiabisid – olgu nimetatud kasvõi automaatne parkimine või 360-kraadi kaamera.
Ning et asi veel keerulisem oleks, nimetab iga tootja neid abisid ka oma nimega. Tõsi, selle segaduse tekitajat tuleb otsida pigem kohalikust tõlkebüroost, kus enamasti pole midagi kuuldud eestikeelsest oskussõnavarast ning leiutatakse põlve otsas jalgratast.
Aga kusagilt tuleb nende tähekombinatsioonide mõistmiseks alustada. Võtsime Eesti müüduima automargi, Toyota aktiivohutuse tehnoloogiad ja vaatame, mis mida täpselt tähendab. Uus Toyota Safety Sense sisaldab põhimõtteliselt kõiki neid komponente, mida tänapäeva turvaliselt autolt ootame.
Tuleb siiski meeles pidada, et auto inimese eest ei mõtle. Ka kõige vingem turvavarustus on loodud autojuhi abistamiseks, mitte tema eest otsustamiseks ja sõitmiseks.
Lõpliku otsuse roolis langetab alati juht. Seda ka siis kui teedele tulevad SAE 4. taseme sõidukid – juht peab alati oma tähelepanu koondama liiklusele.
Kõrvaliste asjadega roolis tegelemine – enamasti nutijoobes olemine – viib fataalsete tagajärgedeni. Arvata, et kui Toyota ja Volvo ja teisedki autotootjad on sõnastanud oma püüdluse, viia ohverdused liikluses nullini, ei saa nemad oma mõistuse koju köögilauale jätnud ja rooli istunud inimese eest vastutada.
