„Praegu paneb arst ravimi mittetoimimise tihtipeale ebaõnne arvele ja kirjutab lihtsalt uue ravimi välja. Selle käigus kulub nii aega kui ka raha ja patsiendil võib tekkida uusi vaevusi. Paljudel juhtudel aitaks geneetilise info arvestamine ravimisobivuse hindamisel seda olukorda vältida,” kinnitas TÜ arvutiteaduse instituudi doktorant Tõnis Tasa.

„Kui teame ravimite geneetilisi vastunäidustusi, mõistame paremini nende erinevat toimet. Geneetilise info põhjal saame pakkuda patsiendile paremat ravi ja suurendada tõenäosust, et ravim tema jaoks toimib,” ütles uurimistööd koordineerinud TÜ genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani.

Uurimistöös kasutati rohkem kui 16 000 geenidoonori tervise- ja geeniandmeid. Uuringust selgus, et laiapõhjalised tervise- ja ravimiretseptide andmed sobivad farmakoloogidele juba teadaolevate ravimite ja geneetika vastasmõju olemasolu hindamiseks ning uute seoste olulisuse testimiseks. „Rahvastikupõhised andmed võimaldavad kontrollida seoseid, mida esines varasemates uuringutes liiga harva,” ütles Tasa, kes on uurimuse põhjal valminud teadusartikli peamine autor.

„Eesti digitaalsete terviseandmete ja Eesti geenivaramu kogutud DNA-andmete koos uurimine annab huvipakkuvaid ning rahvatervise jaoks tähtsaid tulemusi. Eriti ilmekad on juhud, kus näeme sellistes suurandmetes seoseid ilma eelneva aimduseta, et konkreetne geen võiks ravimi toimet ühel või teisel moel mõjutada. Peale teadusliku huvitavuse on neil leidudel seega mõju ka meditsiinisüsteemile,” sõnas arvutiteaduse instituudi professor Jaak Vilo.

Suurandmete analüüs on tänapäeva teaduses oluline uus suund. „Tartu Ülikool on kindlasti üks võimekamaid keskusi suure andmemahu töötlemisel ja mitmesuguste uurimisvaldkondadega lõimimisel,” lisas Vilo. Suurandmete analüüsiks vajaliku arvutusressursi tagas TÜ teadusarvutuste keskus ja riiklik teadusarvutuste taristu ETAIS.

Töö avaldati Nature' gruppi kuuluvas geneetikavaldkonna ajakirjas European Journal of Human Genetics.