Jegertroppen – ainult naistest koosnev eriüksuse rühm – on üks kolmest rühmast NORSOC treeningkeskuses. Lisaks Jegertroppen üksusele on olemas veel “traditsiooniline” Fallskjermjegertroppen (langevarjurite rühm) ja teise väljaõppeaasta baasil moodustatud edasijõudnute rühm, kus toimub täiendav spetsialiseerumine.

Fallskjermjegertroppen rajati 1965. aastal ja sinna värvatakse ajateenistust alustavaid sõdureid, kes läbivad seal oma esimese teenistusaasta. Selleks, et selle rühmaga liituda, tuleb sooritada üsna palju nii füüsiliselt kui ka vaimselt raskeid teste, mille suudab läbida vaid üks protsent liituda soovijatest. Fallskjermjegertroppen avati naistele ametlikult 1985. aastal, kui avanesid kõik ametid naistele Norra relvajõududes.

Samas, kuigi mõned naised on osalenud selles karmis valikuprotsessis, ei ole ükski suutnud neid edukalt läbida, et pääseda nende väheste sekka, kes saaks selle rühmaga liituda. See on peamine põhjus, miks 2014. aastal rajati eraldi vaid naistele mõeldud rühm.

Jegertroppen

Pilootprojekt

Jegertroppen on mitmel moel unikaalne ja teedrajav projekt, mis on pälvinud palju meedia tähelepanu – nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Mõnedes artiklites on seda nimetatud „ainult naistest koosnevaks eriüksuseks“ või siis „maailma esimeseks vaid naistele mõeldud lahinguväljaõppekavaks.“ Need nimetused on vaid osaliselt tõesed.

Naisi on kasutatud eri- ja salaoperatsioonides juba palju aastaid erinevates ülesannetes: suhete loomises, informatsiooni kogumises ning analüüsimises, luuretöös, inimallikaluures, kullerteenuses ja sabotaažitöös. Mitmetel riikidel on naistele mõeldud üksused ja/või väljaõppekavad eriüksuste koosseisus. Vihjeid sellistest võimekustest võib leida näiteks Lõuna-

Korea, Hiina ja Vene Föderatsiooni kohta. Lisaks, Ühendkuningriigil on põhjalik kogemus naissoost eriüksuslaste kasutamise kohta 1973. aastast Special Reconnaissance Regiment üksuses ning Ameerika Ühendriigid on kasutanud naisi erioperatsioonide toetamisel nn kultuurilistes tugiüksustes (Cultural Support Teams).

Ehk siis lühidalt, eriüksuslastest naised ei ole uus nähtus. Sellegipoolest, nende lugusid ja panuseid teatakse vähe ja neist kirjutatakse harva ning tihti alustavad nad teenistust ilma igasuguse lahinguväljaõppeta enne siirmist missioonidele. Arvestades naiste ajalugu militaarvaldkonnas, eriti erioperatsioonide ja luuretegevuse ringkondades, võib öelda, et uudne ja sensatsiooniline on Jegertroppeni juures see, et NORSOC lõi eraldiseisva väljaõppe naistele ja teavitas sellest samal ajal avalikkust.

Jegertroppen sai alguse ühest 2013. aasta seminarilt Norras, kus arutati naiste värbamise parendamist Norra relvajõududesse. Siis esitleti seda kui 3-aastast pilootprojekti, mis pidi algama 2014. aasta suvel ja lõppema 2017. aasta suvel. See väljaõpe on eksklusiivne ainult väiksele arvule naistele – 12-14 naist – kes läbiksid selle jooksul üheaastase ajateenistuse.

Kui see projekt oli kestnud kaks aastat, otsustati seda pikendada 2019. aasta suveni, peamiselt seetõttu, et oleks võimalik hinnata kursuse lõpetanute teadmisi, kompetentsi ja suhtumist edasises sõjaväeteenistuses ja militaarhariduses. Samuti eeldati, et kõigil kursuse läbinutel oleks võimalus osaleda NORSOC missioonidel ja ülesannetel, mis on seotud linnalahingute (urban warfare) ja eriüksuse luuretegevusega (special reconnaissance).

Miks eraldada mehed ja naised?

Jegertroppen tundub paljuski olevat Fallskjermjegertroppen kaksikõde. Võib isegi tunduda, et nende kahe üksuse eesmärk on sama. Üks aasta teenistust Fallskjermjegertroppen üksuses valmistab võitlejad ette järgmise taseme eriüksuse väljaõppeks (järgneval aastal – juhul kui nad osutuvad valituks), kuid see ei ole Jegertroppen üksuse eesmärk.

NORSOC annab endale aru, et füüsilised valikukriteeriumid ja meeste domineeriv valikuprotsess on piiranud naistele ligipääsu baasväljaõppeks traditsioonilisse Fallskjermjegertroppen üksusesse. NORSOC rõhutab, et mitte standardsed füüsilised testid ega ka muud valikutingimused pole takistanud naiste liitumist eriüksusega, vaid selles on süüdi kogu valikuprotsess. See on pingeline võistlus, mille eesmärk on tuvastada parimad kandidaadid, pidades silmas nende käitumist, koostöövalmidust, olukorramõistmist ja muud, füüsiliselt parimas vormis olevate liituda soovijate vahel.