Külmkapi tüüp ja suurus

Laias laastus jagunevad külmkapid tüübi poolest kaheks: sügavkülmikuga ja sügavkülmikuta mudeliteks. Tehnikakaupluste Expert turundusjuhi Joonas Kulli sõnul eelistavad tarbijad neist enam esimest. „Üldreegel ütleb, et väiksema pere ja väiksema köögiga tarbijad soetavad pigem sügavkülmikuga mudeleid, kuna esimesel juhul ei ole suuremaks sügavkülmikuks vajadust ja teisel juhul hoiab see ruumi kokku,“ sõnas Kulli.

Seega tasub sügavkülmikuta mudelite poole vaadata juhul, kui on võimalus või vajadus soetada eraldi sügavkülmik, mis mahutab oluliselt rohkem toitu kui tavalisse külmkappi sisseehitatud variant. „Kui pererahval on kombeks aiasaaduseid või liha pikemalt hoiustada, siis võimaldab eraldi sügavkülmik juba oma suuruse pärast seda märksa mugavamalt teha,“ nentis Kulli.

Vaid sügavkülma olemasolu järgi ei saa Kulli sõnul aga külmkappi valida – lähtuda tuleb eelkõige sellest, kui suur külmkapp üleüldse koju mahub. Tänasel päeval saab aga ka kõige väiksema köögiga ostja endale sobivalt pisikese külmkapi kööki ära mahutada. „Leidub 50 cm kõrgusega külmikuid ja üle kahemeetriseid külmikuid, samuti on väga erineva sügavuse ja laiusega külmikuid. Enamike külmikute puhul saab valida ka seda, kas sügavkülmik on üleval või all ning kumba pidi uks avaneb, mis on eriti väiksema ruumi puhul kahtlemata oluline,“ kommenteeris Kulli. Suurem pere võib vaadata ka kaheukseliste ehk side by side külmikute poole.

Energiaklassist sõltub külmiku tasuvus

Kuna erinevalt pesumasinast, mis kulutab energiat vaid pesupesemise ajal, on külmkapp alati töös, on kõrge energiaklassiga mudeli valimine Experti esindaja sõnul esmatähtis. „Kõige parema hinna ja tasuvuse suhtega on A++ energiaklassiga külmkapimudelid. Sellest kõrgema energiaklassiga masinad on küll mitusada eurot kallimad, aga ei taga seeläbi oluliselt kõrgemat energiasäästu ning tõenäoliselt ka mitte rahalist kokkuhoidu. Sellisel juhul on tasuvusaeg oluliselt pikem kui külmkapi eluiga,“ selgitas Kulli.

Energiaklassist sõltub ka külmkapi müratase – mida kõrgem on energiaklass, seda madalam on müratase, märkis Kulli üldist tendentsi. „Säästliku külmkapi puhul jääb müratase alla 39 dB, vanema ja vähemsäästliku müratase on mõne dB võrra suurem. See küll ei tundu olevat suur vahe, aga kuna külmkapp töötab konstantselt ja selle heli on alati kuulda, tasub kindlasti valida väiksema müratasemega kapp,“ ütles Kull, märkides, et eriti oluline on see avatud plaaniga köökide puhul.

Nutikad ja efektiivsed lahendused

Just nagu on nutikad telerid, pesumasinad ja tolmuimejad, ei ole infotehnoloogilisest arengust puutumata jäänud ka külmkapid. Paljudel uuema põlvkonna külmikutel on puutetundlikud ekraanid, mis võimaldavad külmkapi avada vaid puudutusega, muuta külmkapi temperatuuri, automaatselt vabaneda jääst, kiirkülmutada või valmistada jääkuubikuid ja puhast joogivett. Ehkki tõeliselt nutikad külmkapid on juba turule tulnud, saabub Kulli hinnangul nende buum aga mõne aasta pärast. „On olemas internetiga ühenduvad kapid, mis näitavad kasutajale ekraani või nutitelefoni kaudu kogu külmkapi sisu, reguleerivad automaatselt temperatuuri vastavalt konkreetsele toiduainele ja annavad teada, kuid midagi oleks vaja juurde osta. Hetkel on sellised külmkapid aga väga kallid ja pigem luksusturule orienteeritud,“ nentis Kulli.

Sisearhitekt Triin Villemsaare sõnul on üha levinum, et köögiseadmetel, sealhulgas külmkappidel, on andurid, mis tunnevad elaniku kohalolekut köögis ning aitavad seal toimetada märksa efektiivsemalt. „Tooksin välja Electroluxi, kes on tulnud välja puu-köögivilja kambriga, mille sinine LED valgus süttib, kui inimene läheneb külmikule, andes ülevaate valikust ning mõjudes justkui „visuaalse aiana“,“ märkis Villemsaar ja lisas, et käepidemeteta ja automaatselt avanevad uksed ning erinevate temperatuuritsoonidega sahtlid on külmikute puhul kui mitte tavapäraseks, siis üha levinumaks saanud.

Enne ostmist piilu sisse

Kui vanema põlvkonna külmkappides olid tavalised metallist restid ja riiulid, siis tänasel päeval soovitab Experti spetsialist vaadata pigem klaasist riiulite poole, mis ei lase toidul riiuli vahele kiiluda ning on kergemini puhastatavad. Samuti tasub läbi mõelda, mitut erinevat sektsiooni ja külmutuskasti pererahval vaja läheb – üldjuhul peaks külmkapi mahutatavus olema 50 l iga pereliikme kohta. „Kui ükski pereliige alkoholi ei tarbi, ei ole mõtet soetada suure veiniriiuliga külmkappi,“ näitlikustas Kulli. Seega ei tasuks tema hinnangul külmkappi osta pimesi, vaid pigem ise poodi kohale tulla ning külmkapi sisse ka oma silmaga vaadata.

Disainkülmikud kodukujunduses

Kui külmkapiostja on endale selgeks teinud, millised tema tulevase külmkapi funktsioonid võiksid olla, saab vaadata ka külmkapi disaini poole. „Kui rääkida külmikutrendidest, siis ei saa mööda vaadata köökide trendidest laiemas plaanis,“ tõdes Villemsaar, kes igapäevaselt nõustab kliente arhitektuuribüroos Arhitekt11.

Sisearhitekti sõnul soovivad kliendid aina enam, et köök oleks nutikas ja integreeritud, materjalidest on populaarsed n-ö tõelised materjalid, nagu puit, kivi, keraamika ja klaas. Kuna integreeritud külmik siledaid pindasid rõhutab ning loob oluliselt rohkem võimalusi panipaikadeks, soosivad kliendid Villemsaare hinnangul just seda.

See aga ei tähenda, et eraldiseisvad külmikud tagaplaanile oleksid jäänud. „Kui tahta külmikut rõhutada, siis industriaalsesse või retrohõngulisse kööki sobitub eraldiseisev külmik ideaalselt,“ sõnas Villemsaar ning tõi näitena Dolce & Gabbana ning Smegi koostöös käsitööna valminud külmiku ning tahveluksega külmiku Saksa tootjalt Miele. Experti turundusjuht soovitab vaadata ka Snaige tahveluksega külmiku ning Schneideri retrokülmikute poole, mis on osutunud populaarseks just stiilielemendi, mitte puhtalt köögimasinana. Lisaks potentsiaalselt põnevale disainile räägib nii Villemsaare kui Kulli sõnul eraldiseisva külmiku kasuks ka võimalus seda liigutada ning teisaldada, osutudes mugavaks näiteks üürikorteris elades.